"Keskmise suurusega ettevõtjad ja suurettevõtjad on välja toonud, et lisaks vajalike seadmete ostmisele on tekkinud vajadus investeerida ka ehitistesse," märkis maaeluminister Urmas Kruuse pressiteates, tuues seejuures välja, et näiteks energiakasutuse tõhustamiseks on sageli vaja uuendada ka toiduainetööstuseid.
"Samuti uue seadme kasutuselevõtt eeldab sageli ka ehitise laiendamist ja teatud juhtudel ka uue ehitise rajamist," lisas minister. Seega on tema sõnul väga oluline võimaldada ka keskmise suurusega ettevõtjatel ja suurettevõtjatel investeerida töötlemiseks vajaliku ehitisse, mille abil suurendatakse kõrgema lisandväärtusega toodete tootmist.
Lisaks pikendatakse eelnõuga keskmise suurusega ettevõtjate ja suurettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetuse saajatel maksete abikõlblikkuse ja investeeringu tegemist tõendavate dokumentide esitamise lõpptähtpäeva 2023. aasta 30. juunilt 2025. aasta 30. juunini. Seda kuna ühise põllumajanduspoliitika programmiperioodi 2014–2020 rakendamine pikeneb kahe aasta võrra.
Samuti suurendatakse keskmise suurusega ettevõtjatel ja suurettevõtjatel toetuse maksimaalset suurust 2 miljonilt eurolt 3 miljoni euroni.
Oluline on suunata täiendavaid rahalisi vahendeid toiduainetööstusesse investeeringute tegemiseks, et kaasa aidata selles valdkonnas tegutsevate ettevõtjate konkurentsivõime parandamisele ja lisandväärtusega toodete töötlemise osakaalu suurendamisele,
toonitas Kruuse.
Ta selgitas, et see võimaldaks turult saada kõrgemat ja stabiilsemat sissetulekut kõigil tarneahela lülidel – eriti veel olukorras, kus ettevõtjad peavad arvestama koroonaviiruse leviku tõkestamisega tekkinud majanduslike mõjudega.
Lisaks on tagatud investeeringute tegemise võimalus ka üleminekuperioodi aastatel nendele ettevõtjatele, kes on kavandanud teha suuremaid investeeringuid või kes soovivad ka üleminekuperioodi aastatel jätkata investeeringu tegemisega.
