13 projekti hulgas on 6 kalandusuuringutega seotud projekti, 5 arendusprojekti ning 2 projekti, mille eesmärk on kalavarude kaitse ja järelevalve.
„Rakendusuuringutest on kindlasti huvipakkuv latikarändeid puudutav projekt, mis heidab valgust latika päritolule ja selle viibimisele erinevates veekogudes Võrtsjärve-Emajõe ja Peipsi vesikonnas. Uuringu tulemus võimaldab paremini latikat erinevates vesikondades majandada. Harrastuspüügi projektidest on endiselt populaarsed mitmesugused populariseerivad projektid nagu võistlused, teabepäevad ja laagrid. Ei puudunud ka taristu projektid, sedakorda saab Emajõe kallas mitme õngitsemispurde võrra rikkamaks,“ kommenteeris Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Kaire Märtin.
Lisaks Emajõe, Peipsi- ja Võrtsijärve latikauuringutele hinnatakse ka meriforelli kudejõgede taastootmispotentsiaali ning viiakse läbi vähikatku sõeluuring Eesti vähiveekogudes.
Toetust said ka mitmed noortele suunatud üritused. Näiteks viib SA Tartu Keskkonnahariduse Keskus läbi keskkonnasäästliku harrastuskalapüügi õppelaagrid põhikooliõpilastele. Taheva vallavalitus korraldab aga juba traditsiooniks saanud Mustjõe kalapäeva 1. augustil, mis sel aastal keskendub just noortele.
Keskkonnaamet jätkab projekti, mis võimaldab elektroonilises keskkonnas harrastuspüügilubade ja kalastuskaardi soetamist ning jahipidamisõiguse tasu maksmist. Ühtne süsteem lihtsustab ka lubade kontrolli.
Perioodil 2004-2015 on riik KIKi keskkonnaprogrammist toetanud 435 kalandusega seotud projekti kokku 18 149 690 euroga.
Keskkonnaprogrammis hinnatakse taotlusi kahes etapis. Esimeses etapis vaatab taotlused üle KIK, misjärel suunatakse nõuetele vastavad taotlused sisuliseks hindamiseks Keskkonnaministeeriumile. Seejärel edastatakse tulemused koos rahastamisettepanekuga KIKi nõukogule otsuse langetamiseks. Taotluste hindamise kohta saab lugeda SIIT.
KIK hoiab tervet elukeskkonda, väärtustab puhast loodust ning säästvat arengut. Juhtiva keskkonnaabi ja -investeeringute suunajana rahastab KIK erinevaid keskkonnaprojekte Eesti keskkonnatasudest laekuvast rahast, CO2 kvoodimüügi tuludest ning Euroopa Liidu struktuurifondidest. Lisaks pakub KIK võimalust taotleda sihtotstarbelist laenu keskkonnaprojektide elluviimiseks. Sel aastal tähistab KIK 15ndat tegutsemisaastat. Kokku on KIKist selle aja jooksul toetust saanud üle 18 tuhande projekti.
