Kes on õigustatud energiakulude suurenemise katteks toetust saama?
Toetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu keskmine netosissetulek on alla meetmega määratud arvestusliku piiri. Seda arvestatakse pere ühe inimese kohta 1126 eurot kuus, iga järgmise vähemalt 14-aastase leibkonnaliikme kohta on sama summa kaaluga 0,5 ja alla 14-aastased lapsed kaaluga 0,3. Näiteks kahe täiskasvanuga perel on piiriks 1689 eurot, kahe täiskasvanu ja ühe alla 14-aastase lapsega perel 2027 eurot ja kahe alla 14-aastase lapsega perel 2365 eurot. Kui peres on kaks täiskasvanut ja juba 2 üle 14-aastast last, on piiriks 2815 eurot.
Energiakulude hüvitamine toimub 80% osas juhul, kui ühikuhind ületab piirmäära, mis elektril on 120 €/MWh (12 s/kWh), gaasil 49 €/MWh (4,9 s/kWh) ning kaugküttel 78 €/MWh (7,8 s/kWh).
Kas toetust makstakse ainult neile tarbijatele, kel on börsihinnaga elektripakett, või ka fikseeritud hinna puhul?
Ei oma tähtsust, kas tarbijal on börsihinnaga või fikseeritud hinnaga pakett, hüvitamine toimub 80% osas juhul, kui arvutuslik ühikuhind ületab piirmäära, mis on elektril 12 s/kWh.
Kas õpilastel/üliõpilastel on võimalik toetust saada?
Jah, kui tegemist on täisealiste õpilaste/üliõpilastega, kes elavad oma vanematest eraldi ja kellel on oma eraldi majapidamine. Toetust on õigus saada ka neil välismaalastest õpilastel/üliõpilastel, kelle peamine elukoht on rahvastikuregistri kohaselt Eestis.
Kas toetust on võimalik taotleda eluruumi üürileandjal?
Ei, toetust saab taotleda üksi elava isiku või perekonna alalise või peamise elukohaga seotud kulude hüvitamiseks. Seejuures ei saa toetust taotleda eluruumi omanik ka selle eluruumi eest, mis ei ole välja üüritud, kuid ei ole tema perekonna peamine elukoht.
Kas elektri, gaasi või kaugkütte kulude katteks on võimalik toetust saada ka siis, kui taotleja tasub arved üürileandjale kui arve saajale?
Jah, toetust saab taotleda üksi elava isiku või perekonna alalise või peamise elukohaga seotud kulude hüvitamiseks ka siis, kui elektri, gaasi või kaugkütte arved laekuvad üürileandja vahendusel, olenemata, kas arved tasutakse otse arve esitajale või üürileandjale. Kui eluaseme kommunaalkulud (nt küttekulud) on arvestatud üürihinna sisse ja energiakulu suurenemine ei too seetõttu perele kaasa lisakulusid, siis vastava eluaseme energiakulude katteks toetust ei saa.
Kuidas toimida olukorras, kus toetuse taotleja elab üüripinnal, kuid üürilepingut sõlmitud ei ole?
Selleks, et toetuse määramisel oleks võimalik võtta arvesse taotleja peamise elukohaga seotud energiakulusid, peab taotleja esitama dokumendi, mis tõendab eluruumi kasutamise õiguslikku alust, näiteks omandiõiguse eluruumile või lepingu, mille alusel isikul tekib õigus kasutada eluruumi või ühte osa eluruumist.
Juhul, kui taotleja elab üüripinnal, kuid üürilepingut sõlmitud ei ole ning tal ei ole võimalik tõendada, et see on tema peamine elukoht, ei ole võimalik toetust saada.
