Need enam kui 700 projekti, mida otsustasime rahastada, aitavad tagada Eesti inimestele head veekvaliteeti, edendavad ringmajandust ning muudavad nii noori kui täiskasvanuid loodus- ja keskkonnateadlikumaks,

ütles keskkonnaminister Tõnis Mölder pressiteates.

Suurimad toetussummad antakse veemajanduse, ringmajanduse ja keskkonnateadlikkuse valdkonnas. Enim toetatakse keskkonnateadlikkuse projekte, kuhu kuuluvad ka koolide ja lasteaedade õppekäigud.

Atmosfääriõhu kaitses toetab KIK näiteks mitme Tartu, Tallinna, Pärnu, Kärdla ja Melliste küla kortermaja liitumist kaugküttega. Lisaks toetatakse korrusmajade üleviimist maaküttele, küttesüsteemide väljaehitamist nii majasiseselt kui -väliselt ning omanikuta kiirgusallikate ohutuks tegemise projekti.

Kalanduses toetatakse näiteks lastele ja täiskasvanutele mõeldud kalastuslaagrite ja õppepäevade korraldamist, harrastuskalapüüki toetava taristu loomist ja uuendamist Viljandi ja Varstu järvel ning Orissaare sadamas. Lisaks toetab KIK angerja asustamist, jõeforelli asurkondade inventuuri Põltsamaa jõestikus ja Keila jões ning forelli kude- ja kasvualade parendamist Raudna jões.

Keskkonnateadlikkuse valdkonnas korraldatakse toetuse abil muu hulgas teadlikkust suurendavaid teemahommikuid, laagreid, loengusarju ning kampaaniaid. Lisaks toetatakse rohelise kooli programmi, mis on tuntuim ülemaailmne keskkonnaharidusprogramm õppeasutustele, ning üle 113 000 õpilase ja lasteaialapse saavad võimaluse külastada loodus- ja keskkonnahariduse keskusi.

Looduskaitses toetab KIK näiteks võõrliikide, sealhulgas hispaania teeteo tõrjet, nahkhiirte kaitsekorralduslikke töid neljas olulisemas talvituspaigas, seni hindamata samblike ohustatuse hindamist, Natura 2000 linnualade linnustiku inventuure ja seirekavade uuendamist, rahvusvahelise kesktalvise veelindude loenduse andmete digitaliseerimist ja interaktiivse lindude rändekaardi kaasajastamist.

Merekeskkonnas said teiste seas toetust Tartu ülikooli projekt, mille eesmärk on töötada välja metoodika merepõhjataimestiku ja merepõhja elupaikade seisundi hindamiseks kaugseire abil, ning Tallinna ülikooli projekt, mille raames määratakse Pärnu sadama ja seda ümbritsevate randade näitel laevateedele kuhjuvate rannasetete mahtu ja kvaliteeti ning leitakse viise, kuidas randade taastamiseks setet kasutada. Lisaks toetatakse Eesti rannikualadel merelise prügi seiret ja teadlikkuse suurendamise programmi "Prügi teekond kodust merre".

Metsanduses toetab KIK näiteks Eesti maaülikooli uurimistöid, mille raames nad katsetavad vähemkasutatud puiduliikide efektiivsemat kasutamist ehituskonstruktsioonides, uurivad musta pässiku levikut ja selle mõju metsandusele, üraskikahjustusi kaitsealadel ning metsaökosüsteemide looduslikkuse hindamist kaugseiremeetoditega.

Lisaks said rahastust kogupere metsapäev, Eesti esindamine Euroopa ja Baltimaade metsanduslikel kutsevõistlustel 2022. aastal ning taskuhäälingu saatesari "Metsas on tulevik".

Ringmajanduses toetatakse näiteks mitmetes koolides ja lasteaedades keskkonnaharidusprogrammi roheline kool tegevuste arendamist, ringmajanduse ja korduskasutuse digitaalse platvormi www.smartswap.com ettevõtja portaali loomist, Tallinna tehnikaülikooli ringmajanduse tehnoloogiate jaoks uute energiamaterjalide arendamise projekti ning ettevõtet Mysceen, mis kasutab seeneniidistikku ja tööstusjääke biolagunevate materjalide loomiseks. 2022. aastal avatakse Põhja-Tallinnas toetuse abil parandustöökoda, mis saab uute majandusmudelite ja ühiskondliku organiseerumise katselaboriks.

Veemajanduses rahastatakse näiteks Häädemeeste, Turba ja Voka alevikus, Valgjärve ja Pikknurme külas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimist, Kääpa küla ja Karjatnurme reoveepuhasti rekonstrueerimist ning likvideeritakse Tallinnas aadressil Võtme 12 ja 14 jääkreostus, Samunas keskkonnareostus ja Nõva sadamas pinnasereostus.

Keskkonnaprogrammi 2021. aasta taotlusvooru esitati toetuse saamiseks 1021 taotlust kogusummas 39,4 miljonit eurot. Keskkonnaprojekte olid oodatud esitama nii kohalikud omavalitsused, mittetulundusühingud, sihtasutused, ettevõtjad, ülikoolid, haridusasutused kui ka mitmesugused keskkonnaorganisatsioonid ning füüsilisest isikust ettevõtjad. Toetuse töötas välja keskkonnaministeerium.