Kui möödunud aasta mais korterelamute toetusvoorus võttis valitsus viimasel hetkel võimaluse saada toetust korteriühistutel, milles asuvad vähekindlustatud peredele mõeldud kohaliku omavalitsuse elamispinnad, siis nüüdses toetusvoorus kostitab valitsus nõrgemaid ühistuid kolme ebameeldiva üllatusega.
Toetamisel pole otsustav koduomanike vajadus, vaid murdosa sekundid
„Esiteks on väikesed ühistud määratud kõige madalama, neljanda prioriteetsusega toetuse saajate hulka, kellel tuleb hierarhias kõrgemal olevatest ühistutest alles jääva toetuse eest teistega kiiruse peale võistelda. Teiseks tuleb paljudel väikeühistutel täita konkurentidega võrreldes rohkem taotluse välju, mis võtab aega ja paneb neid nõrgemasse konkurentsiolukorda. Kolmandaks ei kaitse valitsus väikeühistuid toetuse esitamise teenust pakkuvate andmesisestajate eest, kes on suutelised täitma toetuse avalduse tavainimesest kümme korda kiiremini, ning kes eelistavad suuremaid ühistuid, kuna nendelt saadav teenustasu on suurem,“ leidis omanike keskliit.
Liit on mitmel korral juhtinud tähelepanu, et kiiruse peale toetuse jagamine, kus toetamisel pole otsustav koduomanike vajadus, vaid murdosa sekundid, ei ole eetiline. „Nii tõrjutakse kõrvale need koduomanikud, kes on majanduslikult nõrgemas seisukorras. Eelkõige kuuluvad riskirühma madala sissetulekuga leibkonnad, väikesed korteriühistud ning madala kinnisvara väärtusega piirkondades asuvad korteriühistud,“ märkis omanike keskliit.
Renoveerimistoetust võiks jaguda kõigile koduomanikele
Omanike liit tegi valitsusele ettepaneku muuta toetuse jagamise põhimõtteid nii, et eelisseisundis oleksid need korteriühistud, kelle jaoks korterelamu renoveerimine on keskmiselt raskem. „Paraku ei ole selle ettepanekuga arvestatud, seega eelistab valitsus anda toetust pigem nendele, kes seda ei vaja, tehes seejuures kõik, et toetusest ilma jätta need koduomanikud, kes seda tegelikult vajavad," tõdes omanike keskliit.
Omanike keskliidu juhatuse esimehe Andry Krassi sõnul ei ole kahtlust, et Eesti eluaseme valdkond on teinud tänu Euroopa Liidu abile läbi suure arengu. Tema sõnul ei saa aga mööda vaadata arenguga kaasnenud eetilisest probleemist: valitsus on renoveerimistoetuse tingimused sätestanud nii, et nõrgemal elujärjel koduomanike majanduslik olukord või eluaseme kvaliteet pole paranenud.
„Probleemi lahendamiseks tuleb renoveerimistoetuse sihtrühma vähendada tasemeni, kus renoveerimistoetust jätkub kõigile koduomanikele ning toetuse taotlust esitades pole vaja kiirustada“, ütles Krass.
