19.04.2023 Kolmapäev

Omanikud: renoveerimistoetuste jagamisel koheldi KÜ-sid ebavõrdselt

Eesti Omanike Keskliit pöördus Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) ja Kredexi ühendasutuse poole seoses möödunud nädala esmaspäeval avanenud korterelamute rekonstrueerimistoetuse 2022–2027 taotlusvooru korraldusega, milles keskliidu hinnangul esines olulisi puudusi, näiteks korteriomanike ebavõrdne kohtlemine.

Omanike liit on seisukohal, et korteriühistute toetuste jagamise senine korraldus ei soosi korteriomanike usalduse teket toetusmeetme vastu.
Omanike liit on seisukohal, et korteriühistute toetuste jagamise senine korraldus ei soosi korteriomanike usalduse teket toetusmeetme vastu. Foto: pixabay

Möödunud esmaspäeva hommikul hakkas Kredex vastu võtma taotlusi, mis on mõeldud korteriühistutele üle Eesti korterelamute terviklikuks kordategemiseks. Vooru maht oli 80 miljonit eurot ja tööpäeva lõpuks oli see taotlustega kaetud.

"10. aprillil võttis Kredex kaheksa tunni jooksul vastu korterelamute tervikliku rekonstrueerimise taotlusi. Kahetsusväärselt ei jõudnud suur osa korteriühistutest, vaatamata soovile ja kvalifitseerumiseks vajalike eelduste olemasolule, ülilühikeses ajaaknas oma taotlust esitada. Sealjuures teavitas Kredex korteriühistuid taotlusvooru sulgemisest ette vaid üks tund, mille jooksul ei olnud taotluse mahukust arvestades taotluse esitamine enam võimalik," märkis omanike keskliidu juht Andry Krass ühendasutusele saadetud kirjas.

Lisaks taotlusvooru sulgemisest ebamõistlikult lühikesele etteteatamisele tekitab Krassi sõnul omanikes usaldamatust taotlusvooru vastu asjaolu, et avalduse sisust said korteriühistud teada alles siis, kui taotlusvoor avanes. "Sellega loodi ebavõrdne eelis nendele taotlejatele, kellele Kredexi töötajad oli avalduse sisu osas mitteametlikke juhiseid andnud, andes võimaluse vajalikke andmeid ette koguda. Samuti eksitas Kredex taotlejaid esindusõigusega, väites taotluse juhendis, et avalduse esitamise eelduseks on seadusjärgne esindusõigus või digitaalselt allkirjastatud volitus. Tegelikkuses võeti taotlejatelt avaldusi vastu ka ilma volituseta, võimaldades digitaalse volituse esitamist tagantjärele," heitis keskliidu juht ette.

Korteriühistute ebavõrdse kohtlemise kahtlusi on tekitanud ka Kredexi taotlusvooru sulgemisele järgnenud teade, mille kohaselt esitas taotlusvoorus taotluse 212 korteriühistut, kogusummas 104,7 miljonit eurot, mis on suurem kui Kredexi 2023. eelarveaasta rahaliste vahendite maht, ehk 80 miljonit eurot. "Omanikel siin tekib paratamatult küsimus, kelle arvelt leiab Kredex puuduvad 24,7 miljonit eurot," küsib liidu esindaja.

Krass eeldab, et puuduolev summa võetakse tulevaste perioodide taotlusvoorude eelarvest, mis suurendab ebaõiglust veelgi enam. "Korteriomanike jaoks, kelle puhul ei saa mõistlikult eeldada, et nad olid suutelised reageerima viivituseta Kredexi äkkotsusele taotluste vastuvõtmise lõpetamise kohta on ebaõiglane juba ainuüksi toetusvoorust väljajäämine. Kui aga lähtuda Kredexi esindajate avalikult antud kinnitusest jagada toetust kõigile avalduse esitanud korteriühistutele, kuigi neile 2023 eelarves raha ei jätku, siis saab sellest teha järelduse, mille kohaselt jagatakse 2023. aasta taotlusvoorus avalduse esitanute vahel ka tulevaste eelarveperioodide toetusrahasid," märgib ta.

Selline olukord tooks Krassi sõnul paratamatult kaasa korteriomanike ebavõrdse kohtlemise ning tekitab küsimuse, miks pidi Kredex taotlusvooru vaid ühe tunnise etteteatamisega sulgema.

Eesti Omanike Keskliidule teada olevalt kahjustaks Kredexi otsus maksta toetust kõigile taotlusvoorus taotluse esitanud korteriühistutele, potentsiaalselt ligi 50 korteriühistu subjektiivseid õigusi, kes olid taotlusvoorus oma toetuse avalduse täitmisega alustanud, kuid ei jõudnud seda Kredexi poolt määratud tähtajaks lõpuni täita ja ära esitada. 

Eeltoodud asjaolusid arvesse võttes on omanike liit seisukohal, et korteriühistute toetuste jagamise senine korraldus ei soosi korteriomanike usalduse teket toetusmeetme vastu. Parandamist vajaks nii toetuste vastuvõtmiseks vajalik tehniline valmisolek, korteriühistute nõustamine ajafaktori olulisusest toetuse saamisel kui ka Kredexi kommunikatsioon.

Samuti tuleb korteriühistutele, kes vastasid seisuga 10. aprill kõikidele toetusmeetmest toetuse saamise eeldustele, kuid kellel ei õnnestunud toetuse taotlust esitada, tagada võrdne seisund võrreldes nende korteriühistutega, kelle avalduse võttis Kredex vastu, kuid kellele 2023. aasta eelarvest toetusraha ei jätku,

toonitas keskliidu juht.

KredExi kommentaar:

Ajaaken taotlusvooru sulgemisest teatamisel ei jäänud napiks

Kuna tegu on jooksva taotlemisega eelarve mahu täitumiseni, ei ole võimalik väga täpselt ja kaugele ette näha, millal see täitub. Toetuse määrus sätestab lakooniliselt, et taotluste vastuvõtt peatatakse eelarve mahu täitumisel. Et taotlejatele vastu tulla, andsime sellest tund aega ette teada ka taotlemiskeskkonnas, selleks et kõik need, kes olid juba taotluse täitmist alustanud, saaksid oma taotluse rahulikult ära esitada. 

Veelgi enam – vaadates taotluste esitamise statistikat, oli tunniga võimalik esitada ka uusi taotlusi, mitte ainult pooleliolevaid lõpetada. Esimesed taotlused esitati süsteemis juba vähem kui pool tundi pärast taotlemise avamist, meile laekus ka tagasiside, et taotlust oli võimalik esitada 16 minutiga. Niisiis ei saa me praktikat arvestades kinnitada ülilühikese ajaakna probleemi.

Loomulikult on mõistetav kõigi taotlejate pettumus, kes seekordses voorus veel taotluse esitamiseni ei jõudnud. Korterelamute rekonstrueerimistoetuse kogueelarve on lähiaastateks 330 miljonit eurot ning KredExile on oluline, et renoveerimistoetuse otsuse saaksid võimalikult peatselt kõik ühistud, kel renoveerimine plaanis. Kogueelarvet ühekorraga kättesaadavaks teha pole siiski võimalik, sest see tooks kaasa n-ö renoveerimisplahvatuse kitsas ajaaknas, mis omakorda tõstaks kiirelt ehitushindu ja raskendaks pädevate ehitajate leidmist. See pole ühegi ühistu huvides ning seaks potentsiaalselt ohtu ka valmivad renoveerimisprojektid.

Keegi taotlejatest polnud eelisseisus, polnud eelnevaid juhiseid, mis poleks olnud kättesaadavad kõigile taotlejatele

Kõigile osapooltele oli info kättesaadav võrdses mahus ja samal ajal. Kõigil huvilistel oli võimalik eelnevalt tutvuda toetuse määruses kehtestatud tingimustega, KredExi kodulehel oleva toetuse taotlemise juhendi ning toetuse e-taotlemise süsteemiga. Ka taotlusvorm riiklikus e-taotluskeskkonnas avanes 10. aprillil kell 9 võrdselt kõigile. Sellega ei olnud kellelgi võimalik varem tutvuda.

Vastu võeti kõik digiallkirjastatud taotlused

KredEx on kohustatud vastu võtma kõik digiallkirjastatud taotlused. Esindusõiguse kehtivust, nii nagu ka kõiki teisi toetuse saamiseks vajalikke eeldusi ja dokumente, saab kontrollida alles taotluse menetlemise käigus. Kui taotluses esineb puudusi, sätestab toetuse määrus taotlejale õiguse kõrvaldada puudused 30 tööpäeva jooksul – olgu selleks siis puuduv volitus või muu dokument. 

Taotluste vastuvõtmine vooru eelarvest pisut suuremas mahus on toetusi eraldavate asutuste üldine praktika

Oluline on vahet teha esitatud taotluste ning taotluste rahuldamise otsuste arvul. Pisut suuremas mahus taotluste vastuvõtt on toetusi eraldavate asutuste üldine praktika – et juhul kui osa taotlusi seal esinevate puuduste tõttu rahastada ei saa, jätkuks siiski piisavalt taotlusi, mida saab rahastada. Ka KredExi kogemus näitab, et kõik taotlused ei vasta nõuetele ning ei saa seetõttu toetusotsust. Samuti tuleb pärast toetusotsuseid ühistutel teha ehitushange ja saada pangast laenuotsus ning ka selle järel on renoveerimisest ja toetusest loobujaid. Niisiis pole teada, millises ulatuses tehakse esitatud taotluste osas reaalselt toetuse eraldamise otsuseid. Kasutamata raha liigub toetuse kogueelarvesse tagasi ning makstakse välja järgmiste voorudega.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
430824810 430800019636154 7356040320163199917 n255