Eelnõu eesmärgiks on suurendada puuetega laste toetusi selliselt, et see tagaks igale abivajajale iseseisva toimetuleku, toetaks nende sotsiaalset hakkamasaamist ja looks toimetulekuks võrdsed võimalused. Samuti soodustab puudest tingitud lisakulude osaline hüvitamine õppimist ja aitab täita abivajaja rehabilitatsiooniplaani.
Sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt ütles, et mida raskem on lapse puue, seda suuremad on otsesed ja kaudsed kulud lapse igapäevase elu, toimetuleku ja arengu tagamiseks. „Soovime plaanitava muudatusega puuetega lapsi kasvatavate perede olukorda veidikenegi leevendada,“ sõnas ta.
Puuetega laste toetuse suuruse aluseks on sotsiaaltoetuse määr, mida ei ole aga 2006. aastast alates muudetud. „Muudatuse tulemusena makstakse keskmise puudega lapsele toetust 138 eurot ja raske puudega lapsele 161 eurot,“ märkis Kütt.
Esimees lisas, et sügava puudega lapsele hakatakse muudatuste jõustumisel toetust maksma 241 eurot.
Eestis elab ligi 13 000 puudega last. Võrreldes 2009. aastaga on see arv pea kahekordistunud. „Nii suur puuetega laste arvu kasv tingib surve puuetega laste sotsiaalkaitse süsteemile ning seeläbi võib mõjutada ka perede toimetulekut,“ sõnas komisjoni liige Raivo Põldaru. „On äärmiselt kahetsusväärne, et ühiskonna nõrgimate gruppide huve pole näiteks tarbijahinnaindeksi kasvuga võrrelduna arvestatud ja toetuse määrad on jäänud 13 aastaks toppama,“ lisas ta.
2017. aastal maksti keskmise puudega lapse toetust 5 000 lapsele, raske puudega lapse toetust 7 164 lapsele ja sügava puudega lapse toetust 732 lapsele.
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (663 SE) on täiskogu istungil teisel lugemisel 31. jaanuaril.
