"Palkade kasv saab ikkagi tulla sellest, kui tekivad targemad töökohad ja inimeste kvalifikatsioon tõuseb. Miinimumpalga jõuga ja hüppeliselt tõstmine lööb kõige valusamalt just madalapalgalisi, kelle töökohad kaovad, kuna ettevõtted kolivad odavamatesse riikidesse või on lihtsalt sunnitud uksed kinni panema. Saata paarkümend tuhat inimest töötuna koju ja loota, et nad õpivad ümber ja siis tulevad kõrgema kvalifikatsiooniga tagasi tööjõuturule – see ei toimi; lisaks on see raske koorem ühiskonnale," ütles Eesti Tööandjate Keskliidu juht Toomas Tamsar pressiteates.

Tööandjate keskliit on seisukohal, et Eestis tuleb miinimumpalka tõsta, kuid seda ei saa teha liiga järsult. "Eesti liigub targema majanduse poole ja kvalifikatsiooni mitte nõudvad töökohad kaovad tasapisi niikuinii, hüppeline alampalga tõstmine ei aita sellele protsessile kaasa, vaid lükkab suure hulga inimesi töötu staatusesse ja nõrgendab Eesti ettevõtlust. Nõrgad ettevõtted aga investeeringuid ei tee ja targemaks ei arene," lisas Tamsar.

Tööandjad tõid näiteks Sloveenia, mis otsustas 2010. aastal alampalka 23 protsenti tõsta. "Ettevõtetel ei olnud enam raha investeeringuteks, arendustegevused peatati, välisinvesteeringud vähenesid. Aastaga kukkus Sloveenia rahvusvahelises konkurentsivõime edetabelis 32. kohalt 52-ks, tahapoole Venemaast," rääkis Tamsar.

"Mõjud tööjõule olid valusad. Kiiresti kadus 7000 töökohta, järgevatel aastatel veel 11 000, noorte tööpuudus suurenes 25 protsendile. Süvenes pikaajaline töötus: tänased töötud on selles olukorras olnud kauem kui aasta," loetles Tamsar. Sloveenia ei ole oma positsiooni tänaseni taastada suutnud, olles edetabelis 49. kohal, Eesti on 31. kohal.

Eesti miinimumpalk on praegu Ida-ja Kesk-Euroopa üks suuremaid, kõrgem on see vaid Sloveenias, kus miinimumpalk on 743 eurot, samuti Poolas ja Horvaatias, kus miinimumpalk on vastavalt 409 ja 395 eurot. Lätis ja Leedus, kes on Eesti peamised konkurendid töökohtade pärast, on miinimumpalk vastavalt 360 ja 300 eurot.

Viimane läbirääkimisvoor lõppes poolte eriarvamusega, kus ametiühingud taotlesid järgmise aasta alampalgaks 488 eurot, tööandjad pakkusid 417 eurot. 2017. aasta alampalga osas oli lahknevus veelgi suurem, kui ametiühingud taotlesid miinimummääraks 609 eurot ja tööandjad pakkusid 448 eurot.

Läbirääkimised jätkuvad kahe nädala pärast. Eestis lepivad miinimumpalgas kokku sotsiaalpartnerid Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Ametiühingute Keskliit.