"Hetkel on tööpuudus kogu teenindussektoris väga suur ja sellest tulenevalt see ei too ilmselt kaasa töötajate koondamist, sest tegelikult on väga paljudes kauplustes töötajate arvu vähendatud, töötajate töökoormus on märgatavalt kasvanud ja loomulikult meie eesmärk on, et see aitaks vähendada ka töökoormust, sest lahtiolekuajad ju nihkuvad varasemale ajale," rääkis Pütsepp BNS-ile.
Lisaks sellele on Pütsepa sõnul väga oluline töö- ja pereelu ühildamine, et kaupluse teenindaja saaks aega veeta ka oma pere keskel, vaadata, et lapsed saavad õigel ajal õpitud. "See pere väärtustamine on minu arvates väga tähtis, sest muidu oleme olukorras, kus lapsed kasvavad praktiliselt ilma ema-isata, sest üks vanem on tööl. Ja teada on, et meil on palju üksikvanemaid, ja kui nad töötavad õhtusel ajal, siis see tähendab, et lapsed veedavad õhtud ilma vanemata," ütles Pütsepp.
Kokkulepet kaupluste tööaja lühendamiseks on Pütsepa sõnul võimalik saavutada mitut moodi. "Üks on see, et üldsuse surve kahtlemata mõjutab ka kaupluste lahtioleku aega. Teiseks, alkoholimüük ja võib-olla ka planeeritavad piirangud alkoholimüügile just kellaaegade suhtes ja nii edasi, siis kas kauplustel on nii-öelda mõttekas olla avatud 23-ni, kui tegelikult alkoholi ei ole võimalik kauplusest osta, sest oleme ausad, äris suure osa ettevõtte käibest moodustab alkoholimüük".
Kolmanda võimalusena oleks võimalik kaupluste lahtiolekuaegu Pütsepa sõnul siis kollektiivlepinguga reguleerida. "Või siis on veel üks võimalus – teha seda seadusandlikult. Kuid siis tekib küsimus, et kas me ei piira ettevõtlusvabadust," märkis Pütsepp.
Ametiühingu hinnangul oleks kõige mõistlikum viis see kaupmeeste liiduga kollektiivleppega kokku leppida.
Varem pole Pütsepa sõnul kokkuleppele jõutud, sest mõned kaubandusketid kasutavad justkui konkurentsieelisena õhtusi kaupluste lahtioleku aegu ehk siis ei soovi loovutada oma kliente teistele kettidele. "Aga selge on ka see, et kauplused on õhtuti pooltühjad ja rahvast käib tegelikult suhteliselt vähe, siis peaks ikkagi vaatama seda, et mis ettevõtte seisukohalt on kasulikum, kas maksta nii-öelda elektrit ja töötajatele töötasu või hoolitseda oma töötajate eest, väärtustada neid ja lubada neid normaalsel kellaajal koju pere juurde."
Kaupmeeste Liidu nõuniku Marika Merilai sõnul pooldab ka osa liidu liikmeid kaupluste lühemat lahtiolekuaega, samas vajaks laiemat diskussiooni, et kas kliendid ka sellist piirangut soovivad ning kas see tuleks siis kehtestada riiklikult või peaks see sündima ettevõtete ja ametiühingute kokkuleppes.
Ülemiste keskuse juht Guido Pärnits avaldas nädala alul arvamust, et poed tuleks õhtuti varem sulgeda. Kuna konkurendid selles ise kokku leppida ei suuda, tuleks see paika panna seadustega, kirjutas Eesti Päevaleht teisipäeval.