Suursaarte ja mandri vahelist parvlaevaühendust opereeriv TS Laevad teatas 16. oktoobril, et peatas läbirääkimised EMSA-ga ja pöördus riikliku lepitaja poole, kuna alates selle aasta märtsist kestnud läbirääkimised ei ole viinud kollektiivlepingu sõlmimiseni.

Ametiühingu teatel said nemad sellest 16. oktoobril teada aga alles meedia kaudu.

EMSA esimehe Jüri Lemberi sõnul on ametiühing alates märtsikuust erinevates kvoorumites ettevõttega kohtunud vähemalt 12 korda ja seejuures on ametiühing tema sõnul mitmetes kollektiivlepingu punktides nõustunud tööandja sõnastusega või loobunud vastavate nõuete jätkuvast esitamisest.

Lemberi hinnangul käitus aga tööandja keset suve, täpsemalt 21. juunil ebaeetiliselt. "Läbi ühe juhatuse liikme, kes külastas laevaperesid, pakkus TS Laevade juhtkonna liige töötajatele tervelt 18 punktist koosnevaid hüvesid, et vabaneda kollektiivlepingu sõlmimisest ametiühingu vahendusel," rääkis ta.

"Iseenesest mõistetavalt muutis tööandja selline käitumine läbirääkimiste laua taga toimuvat," lisas EMSA esimees.

Lemberi sõnul ei nõua parvlaevadel töötavad laevaperede liikmed kollektiivlepingu läbirääkimistel mitte midagi erakordset. Töötajatepoolsetes põhinõudmistes soovitakse, et makstava töötasu väärtus ajas pidevalt ei kahaneks. Täpsemalt soovitakse, et õnnetusjuhtumid töökeskkonnas oleks kindlustatud.

Esimene oluline soov on, et iga-aastaselt korrigeeritaks töötajate töötasusid möödunud kalendriaasta tarbijahinnaindeksi (THI) väärtuses. Kõige madalamatel palgaastmetel soovitakse tunnitasumäära tõstmist 50 sendi võrra tunnis. Praegu on ametiühingu sõnul selles ettevõttes madruse tunnitasumäär 5 eurot, mis teeb keskmise kuu normtundide eest brutotöötasuks 842,5 eurot.

"See on üle 2 euro vähem, kui on tavaks madruste töö eest maksta teistes Eesti  laevandusettevõtetes, kellega on EMSA-l kollektiivlepingud. Tööandja on pakkunud esimesel korral, THI-st sõltuvat, 8,3-sendist ja teisel korral 10-sendist tunnitasumäära tõstmist, mis annaks vastavalt kuus juurde 14 või 17 eurot brutona. Seda olukorras, kus riigis on keskmine brutopalk kasvanud üle 65 euro aastas ja antud ettevõttes pole töötasu kahel aastal sentigi tõstetud," ütles Lember.

Vaatamata kirjalikule järelepärimisele, ei ole EMSA esimehe sõnul TS Laevad soovinud avaldada ka 2017. aasta majandusaasta aruande mõningaid numbreid. "Küsisime, milles seisneb 4,9 miljoni euro suurune amortisatsioon ehk siis varade väärtuse kahanemine ühe aasta jooksul, aga samuti seda, kui palju maksti tegevjuhtkonnale 2017. aasta eest preemiat. Kuigi läbi riigi osaluse on justkui tegemist üldrahvaliku ettevõttega, ei ole meil nendele küsimustele senini vastust," rääkis ta.

"Pideva rahanappuse üle kurtmise kõrval on samaaegselt kollektiivläbirääkimiste laua taha juba kevadest saati kaasatud tõenäoliselt üsna kulukas tööõiguse valdkonna nõustamisfirma. Ettevõtte taolisest käitumisest jääb mulje, et ei emaettevõttes AS Tallinna Sadam ega tütarettevõttes TS Laevad ei tööta ühtegi tööõiguse valdkonnas pädevat juriidilise haridusega isikut. Töötajatel tekib õigustatud küsimus, kas jutt rahanappusest vastab tegelikkusele," lisas Lember.

Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing loodab, et nüüd, kui ettevõte teavitas läbirääkimiste katkestamisest, saab ametiühing ajakirjanike kaasabil riikliku lepitaja juures vastused mitmetele küsimustele.  

TS Laevade emafirma on börsil noteeritud Tallinna Sadam, mille enamusosalus kuulub riigile. EMSA esindab ligi 14 protsenti ettevõtte töötajatest.