"Tänaseks on enamuse eesistumiseks juurde palgatud inimeste töölepingud lõppenud ning pärast 31. jaanuari töötab keskses tiimis ajutiselt niiöelda otsade kokkutõmbamisega veel kaheksa inimest, kes on seotud peamiselt lepingute lõpetamise ja rahanduse, kommunikatsiooni, IT ja arhiiviga," ütles eesistumise korraldusmeeskonna juht Piret Lilleväli BNS-ile.

"Osal 330 lisaks värvatud töötajast jätkuvad lepingud varasemas töökohas avalikus või erasektoris ning teisi abistavad aktiivselt eesistumistiimi personalitöötajad. Mõistagi on nii meie kui ka riigi huvides, et eesistumisega saadud teadmised ja kogemused jääksid riigisektorisse kasutusse," lisas Lilleväli.

Tema sõnul oli eesistumisega Eesti ametiasutustes ja Eesti alalises esinduses EL-i juures Brüsselis kokku seotud 1300 ametnikku.

"Neist ligi 1000 töötasid avalikus sektoris juba varem ning nende tööülesannetele lisandusid eesistumisega seotud ülesanded. Umbes 330 inimest oli tähtajalise lepinguga eesistumise lõpuni juurde värvatud. Brüsselisse lähetasime eesistumise ajaks tööjõudu juurde 130 ning rahvusvahelistesse organisatsioonidesse 24 inimest," selgitas Lilleväli.

"Eesistumiskomisjonis lepiti kokku eesistumisega seotud töökohtade vajadus ametiasutuste lõikes ning konkreetsete ametikohtade vastutus- ja intensiivsusastmed. Selle alusel jagas komisjon personalikulud kõigile 11 ministeeriumile, riigikantseleile, riigikogule ja Eesti Alalisele Esindusele EL-i juures," ütles eesistumise korraldustoimkonna juht.

"Juurde planeeritud töökohtadele inimeste värbamine ning kõigi eesistumisega seotud töötajate palga kokku leppimine oli iga asutuse enda otsustada. Eesistumisega seotud töötaja palk koosnes põhiosast ning ületundide eest määratud lisatasust, mida sai maksta vaid 2017. aasta jooksul ning mis tulenes konkreetse töö intensiivsusest," märkis Lilleväli. "Kogu palgafondi suurus oli neljaks aastaks 11,1 miljonit eurot, ületundide eest makstud lisatasudeks planeerisime 7 miljonit eurot," lisa ta.  

"Värvates oli meie eesmärk leida eesistumise tiimi oma valdkonna professionaalid, kes leiavad lahendused ka kõige keerulisemates olukordades ning teeks seda silmade särades, hoolimata ülipikaks kujunevatest tööpäevadest. Konkurentsivõimeline palk oli selleks üks eeltingimusi, seda enam kui soovisime inimesi tööle võtta tähtajaliselt," rääkis Lilleväli. "Mul on väga hea meel, et otsustasime teadlikult nende põhimõtete kasuks – usun, et õigete inimeste värbamine oli Eesti eesistumise üks edu aluseid. Samal põhjusel usun ka, et juurde värvatud oma ala professionaalidel, kes on lisaks saanud kogemuse eesistumisega, leiavad endale sobiva töökoha," leidis eesistumise korraldustoimkonna juht.

Lilleväli selgitas, et kuna asutused värbasid inimesi ise, ei ole riigikantseleil infot töölepingute pikkuse kohta, kuid personalikulude arvestamisel ja jagamisel arvestati peamiselt tähtaegadega 31. detsember ja 15. jaanuar.

Eesistumise 74,9-miljonilisest eelarvest, mis oLI kavandatud aastateks 2014-2018, hõlmasid 65 protsenti majanduskulud ja toetused, 33 protsenti tõõjõukulud ning 2 protsenti investeeringud. Eesti eesistumine osutus planeeritust 7 miljoni euro võrra odavamaks, mis tähendab ligi kümnendiku võrra väiksemat eelarvet.  

Tallinna digitaalvaldkonna tippkohtumiseks eraldati lisaks 74,9 miljonile veel 4 miljonit, kuid ka siin said korraldajad vähemaga hakkam, ürituse korraldamise kulud olid 3,4 miljonit eurot.