Kuigi vastava direktiivi võttis Euroopa Liit vastu aasta tagasi, ei tehta Eestis seda endiselt.
"See teema on millegipärast riigi poolt seisma jäänud ja pole infot millal ja kuidas küsimus Eestis lahendatakse. Lätis võeti vastav seadus vastu juba 2018. ja Leedus 2019. aastal," märkis Lauring.
Lauringu hinnangul on osad ettevõtjad võitlevad avalikustamisele vastu, sest siis peaks hakkama oma palkasid teistega samale tasemele tõstma. "Palgavahed, nagu ka hinnad poes, on tegelikult suured ja nende avalikustamine võimaldaks lõpetada salatsemise ja muudaks tasemed ühtlasemaks," rääkis Lauring.
Ta tõi välja, et kaubanduses ei näita töökuulutustes palkasid Selver, Rimi, ja Maxima.
Palka näitab A1000 Market, Lidl on palgatasemed välja öelnud, osaliselt avaldab töötasu ka Coop ja Grossi pood. "Tööle kandideerijad ei tea, et veidi üllataval kombel maksavad kehvemat palka kallimad ja paremat odavamad poeketid. Ka töötasu näitamine kuulutuses vastab enam-vähem samale mustrile – parema palga maksjad julgevad seda välja öelda ja salatsejad mitte. Osades kettides algab teenindaja töötasud vaid viiest eurost bruto," lisas Lauring.
Tööpakkumises palgainfo välja ütlemine hoiaks tema sõnul kandideerijatele hulga aega ja vaeva kokku. "Praegu on nii, et üks asi on numbritega mängimine ja mingi keskmise jaetöötaja palga arvutamine, teine aga kaubapaigutaja või klienditeenindaja reaalne palk kohal, kuhu ta tööle asub. Loomulikult on kümme aastat end ettevõttes tõestanud töötaja palk suurem, mis viib statistiliselt keskmise üles, aga tegelikult peaks inimesel ikka olema selge arusaam, palju ta ise peale katseaega teenima hakkab," sõnas Lauring.
Selleks, et teenindajate elu läheks inimväärsemaks, peaks riik tema hinnangul palkade läbipaistvust suurendama. "See aitab vähendada palgalõhesid – olgu need siis soolised või kettide vahel," toonitas Lauring.
