"Euro kallines 2013. aastal Eesti kaubanduspartnerite vääringute suhtes nominaalselt 1,4%. See pidurdas Eesti hindade kasvu, kuid piiras ka ekspordivõimalusi. Koos reaalkursi tugevnemisega vähenesid ka pärast kriisi tekkinud hinnaeelised eksporditurgudel," ütles Eesti Panga ökonomist Natalja Viilmann panga teates.
Olulist rolli mängivad ka konkurentsivõime hinnaväliseid tegurid, sealhulgas kaupade ja teenuste omaduste, välimuse ja kvaliteedi muutused, tegevusaladesisene tööjaotus ning teenuste kasvav osatähtsus, lisas ta.
Eesti ettevõtete tööjõu tootlikkus on teiste Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega võrreldes suhteliselt kõrge. Tootlikkuse hajuvus ettevõtete lõikes on samas võrreldes teiste riikidega madalam. Tootlikkuse väiksem ebavõrdsus on Viilmanni hinnangul ühelt poolt hea, sest põhiosa ettevõtetest moodustavad madalama tootlikkusega ettevõtted, kes on Eestis suhteliselt konkurentsivõimelised.
"Teiselt poolt on Eestis kõrgema tootlikkusega tippettevõtted riigi keskmisele suhteliselt lähemal. Ressursside jaotuse efektiivsuses eristub Eesti teistest riikidest suhteliselt efektiivsema teenuste sektori poolest. Tootlikumad ettevõtted on pärast majanduskriisi kasvanud vähemtootlikumatest kiiremini, mis näitab, et ressursside efektiivne jaotus on suurendanud Eesti tööjõutootlikkuse kasvu," rääkis Viilmann.
