Siinjuures tuleb silmas pidada, et kvartali teiste teatiste arvus peegeldub ka varasematel perioodidel esitatud nende esmaste koondamisteatiste alusel planeeritud koondatavate arv, kelle kohta esitati teine teade alles arvestusperioodil.
2022. aasta neljanda kvartaliga võrreldes nii esmaste teatiste esitajate kui planeeritav koondatavate arv tänavu esimeses kvartalis vähenes: mullu aasta viimase kolme kuu jooksul esitas töötukassale esmaseid teatisi 41 ettevõtet, mille alusel sooviti koondada 1386 töötajat.
Seevastu paistis 2022. aasta viimane kvartal silma teiste koondamisteadete esitamise hüppelise kasvuga võrreldes mulluse kolmanda kvartaliga, mil teateid laekus 19 ettevõttelt 455 inimese koondamise kohta. Keskmiselt esitati mullu teisi koondamisteateid 855 töötaja kohta kuus.
Üldises plaanis on koondamisstatistika alates 2019. aastast 2023. aasta esimese kvartalini olnud kriisiajale iseloomulikult võrdlemisi heitlik, nii aastate, kvartalite kui kuude lõikes. Sellesse perioodi jäävad teatavasti COVID-19 pandeemia tõttu kehtestatud ettevõtlus- ja reisipiirangud, energiakriis, ülikiire inflatsioon ja Venemaa agressioon Ukraina vastu.
Ajavahemiku 2019. aasta kuni 2023. aasta esimene kvartal suurim kvartaalne erinevus teise koondamisteate esitajate ja koodatute arvus oli 2020. aasta teise kvartali ja 2021. aasta kolmanda kvartali näitajate vahel. Kui 2020. aasta teises kvartalis esitas teise koondamisteate 83 ettevõtet 2341 töötaja kohta, siis 2021. aastal koondas teatise alusel vaid 11 ettevõtet 196 töötajat.
Aastate 2019–2022 aasta kuu keskmiste teiste teadete arvu võrdluses erinevad näitajad samuti märkimisväärselt. 2019. aastal kinnitati koondamisteade 284 töötaja, 2020. aastal 616 töötaja, 2021. aastal vaid 104 töötaja kohta ning 2022. aastal 285 töötaja kohta. Sealjuures on silmatorkav, et nii kuu- kui kvartali koondamisnäitajad olid 2021. aastal ühtlaselt madalad ega erinenud aasta keskmisest kuisest tasemest kuigivõrd.
Tegevusalade lõikes koondasid töötukassale teatise esitamise kohuslased ettevõtted 2020. aastal enim haldus- ja abitegevuse valdkonna ettevõtted, mis moodustasid kõigist teise teate esitajatest 28,4 protsenti. Järgnes majutus- ja toitlustusvaldkond 22,4 protsendiga ja töötlev tööstus 20,1 protsendiga. Suurkoondamisi registreerisid 2020. aastal enim Hansaliinid, Fleming, TLG Hotell, Widex Eesti, Tumlare Corporation Estonia ja Myjar IT.
2021. aastal koondati enim – 29 protsenti töötajaid töötleva tööstuse valdkonnas. Majutus- ja toitlustusvaldkonnas kaotas töö 15,5 protsenti töötajatest. Järgnes jae- ja hulgikaubanduse ja mootorsõidukite ning mootorrataste remondivaldkond 11,4 protsendiga. Kõige rohkem koondasid töötajaid ABB, Noorus SPA Hotel, Sagro, politsei- ja piirivalveamet ning Tietoevry Estonia.
Mullu koondati aasta kokkuvõttes suurettevõtetes ülekaalukalt enim töötajaid töötleva tööstuse valdkonnas – 49 protsenti. Järgnes haldus- ja bitegevuse valdkond 15,4 protsendiga ning majutus- ja toitlustusvaldkond 6,9 protsendiga. Enim teiseseid teateid edastasid taas ABB, aga ka Majorel Estonia, Axis Tech Estonia, Standard ja Repo Vabrikud.
Tänavu esimese kolme kuuga on aga valdkonnapõhiselt enim, ehk veonduse ja laonduse valdkonnas teisi teateid esitatud 44,8 protsendi töötajate kohta kõigist koondatutest. Töötleva tööstuse valdkonnas kaotas töö 20,6 protsenti ja haldus- ja abitegevuste valdonnas 14,8 protsenti suurettevõtetest koondatutest. Suurimad koondajad olid Amphenol Connexus, E-Betoonelement ja Gobus ja Ekspress Post.