Suuremas formaadis tipnes taoline avalikustamine sellega, et tollastes tööstusettevõtetes aset leidnud kõikvõimalikud rikkumised toodi üleliidulisele kinoekraanile lühifilmide sarja „Fitil“(tõlkes süütenöör) abil, kujutades lühifilmides dokumentaalselt, kuid satiirilises võtmes, nende ettevõtete vastavaid töötajaid koos toime pandud rikkumistega.
Arenenud ühiskonnas ei ole taolised võtted lubatud.
Eesti Vabariigi põhiseadus ja mitmed teised seadused, sh töölepingu seadus (TLS), kaitsevad riigi kodanikke taoliste karistuste osaks saamise eest. Nimelt sätestab TLS § 28 lõike 2 punkt 11 selgelt töötaja privaatsuse austamise kohustuse ning rõhutab tööandja kohustust kontrollida töökohustuste täitmist viisil, mis ei riku töötaja põhiõigusi. Põhiõigusi riivavaks võib pidada näiteks töötaja ühinemisvabaduse piiramist või töötaja kohtlemise erinevusi tema soo, veendumuste, seksuaalse orientatsiooni, rassi ja usutunnistuse tõttu. Tööandja peab samas ka hoiduma töötaja vääritust kohtlemisest, sh töökiusamisest, ning mitte lubama töötaja vääritut kohtlemist teiste kaastöötajate poolt.
Lisaks töölepingu seadusele peab tööandja peab töösuhtes järgima isikuandmete kaitse seadust (IKS). Ehk siis, kui tööandja soovib ettevõttes mingil põhjusel eksponeerida töötaja fotot, tuleb tööandjal arvestada sellega, et inimese keha ja nägu on tema isikuandmed ning seetõttu kohalduvad inimese pildistamisele isikuandmete kaitse reeglid. Seega, kui inimene on fotol äratuntav, on fotode avaldamiseks enamasti vajalik inimese nõusolek. Kui aga isik (töötaja) leiab et isikuandmete töötlemisel rikutakse tema õigusi, näiteks avaldatakse töötaja foto vastu tema tahtmist, on töötajal õigus pöörduda kaebusega Andmekaitse Inspektsiooni poole. Täpsem info kaebuse esitamisega seonduvalt: https://www.aki.ee/et/teenused-poordumisvormid/esita-sekkumistaotlus.
Tööinspektsiooni nõustamisjuristina infotelefonis kõnedele vastates puutume tihtipeale kokku isikuandmete kaitse reeglite rikkumisega, millega tihti kaasneb ka töökiusamine. Nii näiteks alles hiljuti helistas infotelefonile ühe tootmisettevõtte töötaja, kellel väidetava ehk vaieldava rikkumise eest oli vähendatud I kvartali tulemustasu. Kuna poolte vaidlus lõppes tüliga, siis otsustas tööandja avaldada töötajale tulemustasu mittemaksmise fakti, justnagu kogemata, ettevõtte siseveebis, tehes sellega töötaja väidetava rikkumise teatavaks kogu töökollektiivile. Töötaja oli tööandja taolisest käitumisest sedavõrd šokeeritud, et kaalus esialgu psühhiaatri juurde vastuvõtuaja kinni panemist, hiljem oma õiguste kaitsmiseks aga töövaidluskomisjoni poole pöördumist.
Mida saab teha?
Mida võib töötaja teha sellisel juhul, kui tööandja on pannud töötaja nn avalikku häbiposti, kas tema töökoha seinalehes või ettevõtte siseveebis, tehes seda koos töötaja foto avaldamisega? Esmalt tuleb töötajal küsida tööandjalt selgitust (nt e-kirjaga) taolise tegutsemise osas ning hoiatada tööandjat, et loeb tema sellist käitumist tõsiseks rikkumiseks, millel võivad olla õiguslikud tagajärjed. Esmalt võib töötaja oma hoiatuses mainida võimalust pöörduda kaebusega andmekaitse inspektsiooni poole seoses tööandjapoolse isikuandmete kaitse seaduse rikkumisega.
Tööandjal on TLS § 28 lõike 2 punktist 6 tulenev kohustus tagada töötaja tervisele ohutu töökeskkond, sh ka tema vaimsele tervisele ohutud töötingimused. Töötaja ja tööandja peavad täitma kohustusi vastastikku lojaalselt, riivamata teise poole õigusi, tehes seda hea tava kohaselt ning viisakalt käitudes. Samas, kui tööandja käitumisega kaasneb töötaja maine kahjustamine ja tema isiku avalik alandamine, siis on tegemist töökiusamisega ning tööandjale saadetud hoiatuses võib töötaja viidata oma võimalusele töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks TLS § 91 lõike 2 punkti 1 alusel.
Nimelt töötaja võib TLS § 91 lõike 2 punkti 1 alusel töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu, kui tööandja on kohelnud töötajat ebaväärikalt või ähvardanud sellega; lubanud seda teha kaastöötajatel või kolmandatel isikutel.
Töötajal, kelle tööleping lõpeb TLS § 91 lõike 2 punkti 1 alusel, on TLS § 100 lõikest 4 tulenev õigus nõuda tööandjalt hüvitist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Avalduse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks võib töötaja TLS § 98 lõike 2 kohaselt tööandjale esitada etteteatamistähtaegu järgimata, tehes seda vajadusel kasvõi päevapealt. Peale töösuhte lõppemist on töötajal aga võimalus pöörduda töövaidlusorgani (töövaidluskomisjoni või kohtu) poole tööandjalt TLS § 100 lõikest 4 tuleneva hüvitise nõudes.
Töövaidluskomisjonile esitatava nõudeavalduse näidise leiate tööinspektsiooni veebilehelt ja juhise selle täitmiseks siit. Töövaidluskomisjonile saab avalduse koos lisadega saata kas elektrooniliselt digiallkirjastatuna või posti teel tähitud kirjaga. Vastavad aadressid leiate meie veebilehelt.
Töökiusamise ohvriks sattunud töötajal on võimalik pöörduda lisaks soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku poole, kellel on õigus nõuda kõikidelt asjaosalistelt teavet ning kes saab anda juhtunule õigusliku arvamuse. Täpsem info ja kontaktid veebilehel: vordoigusvolinik.ee.
