CV-Online viis oktoobris läbi küsitluse, millega uuris töötajate hinnangut oma vaimsele tervisele ja sellega seotult ettevõtte sisekliimale, töökeskkonnale ja juhtimiskvaliteedile. Küsimustikule vastas veebi teel 1532 inimest, kelle hulgas on nii juhte, vaheastmejuhte kui lihttöötajaid kõigist tegevusvaldkondadest. Analoogse küsitluse viis CV-Online läbi ka 2019. aasta samal perioodil.
Maris Viires, CV-Online’i teenindus- ja turundusjuht märkis, et laiateemalise uuringu eesmärk oli kaardistada eestlaste vaimset tervist ja selle mõjutajaid töökohal ning uurida, milliseid muutusi on viimane aasta kaasa toonud. "Ehkki olukorra olulist halvenemist ei ole õnneks toimunud, on võimalik palju ära teha, et õhkkond tööl oleks rahulikum ja inspireerivam.”
Uuringu tulemustest ilmneb, et vaimne häire on diagnoositud 14 protsenti vastanutest, kellest vaid 36 protsenti teavitavad sellest oma tööandjat. Stressi tõttu töölt puudujaid on töötajate hulgas kaheksa protsenti. 19 protsenti vastanutest tunnevad, et tööstress ja -frustratsioon on põhjustanud neile ebatervislikke käitumisharjumisi nagu alkoholi tarvitamine, sagedane nutmine, emotsioonide väljaelamine teiste peal või muu selline.
Numbrid on hirmuäratavalt suured ja nende põhjustega tuleks tegeleda,
toonitab Maris Viires.
„Hoolimata väga keerulisest aastast on peamised vaimse tervise näitajad jäänud võrreldes mullusega samale tasemele. Murettegevaks erandiks on see, et kolm protsenti vähem diagnoosi saanutest julgeb oma vaimse häire diagnoosist tööandjat teavitada.“
Vaimsele heaolule töökohal on aluseks hea omavaheline läbisaamine, mõnus töömeeleolu ja küünarnukitunne. Töökaaslaste meeleolule antav hinnang oli tänavu sarnane 2019. aasta tulemustega: heaks või väga heaks hindab töökaaslaste meeleolu 54 protsenti, halvaks või allapoole keskmist 13 protsenti.
Positiivse trendina on näha, et suisa 65 protsenti vastajates ehk mullusest üheksa protsenti enam usaldab oma kaastöötajaid ja usub, et saab vajadusel meeskonna abile loota. Ka oma ettevõtte kohta negatiivse info levitamist tunnistas kolm protsenti vähem vastajaid kui 2019.
Sarnaselt mullusele tunneb 45 protsenti vastajatest, et nende töökohal on olemas inimene, kellele saab oma muredest rääkida; 34 protsenti seda kahjuks ei tunne.
Inimesed tunnevad, et nende töökeskkond on muutunud märksa rahulikumaks: kui eelmisel aastal tunnistasid 20 protsenti vastajatest, et on töökeskkonna tõttu oma töökohal hajevil ja häiritud, siis 2020. aastal oli neid 15 protsenti.
Olgugi, et möödunud kuud on nõudnud ettevõtete juhtidelt tavapärasest tugevamat sooritust, hindab juhtimiskultuuri heaks või väga heaks 47 protsenti vastanutest, mis on 2019. aastaga sama tulemus. Halvaks või allapoole keskmist hinnangu andis 27 protsenti vastanutest. Tööandjapoolset tuge tajub 43 protsenti vastanutest ehk kolm protsenti eelmisest aastast vähem.
Võrrelduna mullusega töötavad juhid operatiivsemalt ja panustavad ka ise enam. 39 protsenti tööl käivatest inimestest tunnevad, et juht tegeleb koheselt ja professionaalselt nende inimestega, kes ei tee oma tööd nii nagu ette on nähtud. Paraku arvab ka tervelt 33 protsenti vastajaid vastupidi. 68 protsenti vastajaist näeb, et juht töötab sama kõvasti kui ülejäänud meeskond.
Positiivne muutus on toimunud seoses tühiste tegevustega töös. Kui 2019. aastal märkis 24 protsenti inimesi, et neil tuleb ette mikrojuhtimist või liigset bürokraatiat, siis 2020. aastal oli neid inimesi märksa vähem ehk 21 protsenti. „Vastusevaliku „mõnikord“ valis mõlemal aastal 21 protsenti vastajatest, kuid saame vast öelda, et tööandjad on tõepoolest vaadanud üle oma tööprotsessid ja otsinud, kus saab minna efektiivsemaks,“ selgitab Maris Viires.
Muutunud tööolud on kaasa toonud ka selle, et 62 protsenti inimesi tunnevad end olenemata ametikohast vastutavana oma töö eest.
39 protsenti inimestest tunneb, et nende kollektiivis makstakse tihti või alati väärilist töötasu, aga 32 protsenti tunneb ka, et seda tehakse harva või mitte iial. Märkimisväärne muutus on toimunud tunnustamise tajumises. Kui 2019. aastal tundis 35 protsenti vastajatest, et nende meeskonnas tunnustatakse ebaõiglaselt, samas jäetakse tunnustamata paremate oskuste ja kogemustega inimesed, siis 2020 aastal oli neid ainult 18 protsenti.
Vaimset heaolu töökohal mõjutab märkimisväärselt ka omaenese töökoormuse tajumine. Sarnaselt mullusele on vastajate seas 20 protsenti neid, kes tunnevad, et nende tööandja ootused töökoormuse osas ei ole realistlikud. 52 protsenti tunnevad, et koormus on realistlik.
Hirm ootamatu töökaotuse ees on 23 protsenti vastanutest. Siiski 60 protsenti mõtleb seda mõtet harva või mitte iial.
Pidurdunud on ka uue töö otsimine, mis 2019. aastal oli pidevalt ja aktiivselt mõttes 31 protsendil, tänavu 25 protsendil vastanutest. Ühest küljest on konkurents tihenenud, kuid teisalt võib ka mõelda, et ettevõtted on hakanud ise olemasolevatesse töötajatesse rohkem panustama.
Sarnaselt eelmise aastaga on organisatsioonides 15 protsenti inimesi, kes pelgavad puhkusele minna, sest usuvad, et võivad kaotada oma töö või kõik kukub ilma nendeta kokku. Teisalt, puhkuste andmine on muutunud paindlikumaks: 2020. aastal ütles 55 protsenti vastajatest, et nad saavad endale sobival ajal puhkuse välja võtta, see on kaheksa protsenti rohkem kui mullu.
