"Piirangud on kehtestatud selleks, et vanem, kes oma lapse hommikul tööle saadab, saaks õhtul oma lapse tagasi sama tervelt ja rõõmsalt," ütles Miidla-Vanatalu BNS-ile. 

Ta selgitas, et tööandjal on kaalutlusõigus kõikide tööde osas, mis ei ole keelatud. "Iga töö puhul peab tööandja alati kaaluma, kas töö ja töökeskkond on selline, kus alaealise töötamine on lubatud. Igat uut töötajat, ka alaealist tuleb juhendada ja välja õpetada," toonitab Miidla-Vanatalu. 

Ta lisas, et ära ei tohi unustada ka lapsevanema rolli. "Lapsevanem peab teadma, millist tööd tema laps teeb ja kas see talle ikka sobib. Lõplik vastutus on alati lapsevanemal," märkis inspektsiooni juht.

Enne seadust muutma asumist tuleb Miidla-Vanatalu sõnul alati küsida, millist probleemi me lahendada soovime ning millised mõjud sel on.  

"Kas lapsena näiteks puidutööstuses töötamine aitaks kuidagi kaasa või pigem kasvataks riske saada vigastus, mis mõjutaks tervet tema edasist elu? Noore inimese võimed, oskused ja kogemused pole paraku võrreldavad täiskasvanu omaga. Eesti seadusandlus noorte töötamisel on mitmete Euroopa riikidega võrreldes vägagi liberaalne. Tööinspektsioonis ei näe me küll vajadust seaduse täiendava paindlikkuse järele," leiab Miidla-Vanatalu.  

Eelmise aasta algusest käesoleva aasta juuni lõpuni on tööinspektsioonis registreeritud 24 alaealise töötajaga juhtund tööõnnetust, neist kuus raske tagajärjega ja üks lõppes töötaja surmaga. Hukkunu oli 15 aastane noormees, kes Kuutsemäel hooldas tõstuki mehhanismi. 

Viimase paarikümne aasta jooksul on tööinspektsiooni andmetel kaks tööõnnetust lõppenud alaealise hukkumisega. 2005. aastal hukkus 15-aastane noormees saepuru laadimisel punkrist autosse. 2011. aastal hukkus 17-aastane noormees kaevetööde käigus toimunud pinnasevaringu tõttu. 

"Enamlevinud alaealistega juhtunud õnnetused on liikumisel komistamine ja terava esemega näppu lõikamine. Aga paraku on ka juhtumeid, kus alaealine saab viga seetõttu, et kasutab seadet, mida ta kasutada ei tohiks," nentis Miidla-Vanatalu. 

Kehtiv seadusandlus sätestab, kui palju alaealine võib töötada ja palju peab puhkama. "Kui me muudame need piirid paindlikumaks, siis peame lähtuma mingist subjektiivsest kriteeriumist, mille põhjal saab öelda, et konkreetse ajalise piirangu puhul on järgitud või rikutud töö- ja puhkeaja normid. Meie kogemus töökeskkondade kontrollil annab alust arvata, et mida hägusemad on piirid, seda enam kipuvad tööandjad olukorda oma huvides ära kasutama," ütles Miidla-Vanatalu. 

Tööinspektsiooni juht tuletas meelde, et alaealise põhikohustus on õppimine, seega noorte tööaja ajaliste piirangute muutmine paindlikumaks võib ohustada noorte füüsilist ja vaimset arengut.  

Sellega nõustus ka tööandjate keskliidu tegevjuht Arto Aas. "Paljude täiskasvanutegi jaoks on täiskohaga töötamise kõrvalt õppimine ülimalt kurnav. Kas meil on vaja suurendada riski, et veelgi enam noori jätab haridustee pooleli," küsib Aas BNS-ile vastates.

Praeguses demograafilises olukorras, kus Eesti tööturg kahaneb igal aastal umbes 5000 inimese võrra, on tema sõnul kõik ettepanekud, mis aitaks tõsta tööhõivet ja kujundada noorte tööharjumusi kaalumist väärt. "Tööandjate jaoks on oluline, et ka noorte tööturule kaasamine oleks paindlik ja ei sisaldaks liigset bürokraatiat. Seejuures on muidugi ääretult oluline, et tehtav töö oleks jõukohane ja ohutu ning ei segaks õppetööd," toonitas Aas.