Eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes oli keskmise brutokuupalga tõus veidi kiirem kui II kvartalis, kui aastakasv oli 8,5%. Palgatõusu kiirenemise peamiseks põhjuseks olid ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud, mis tõusid 2012. aasta III kvartaliga võrreldes palgatöötaja kohta 42,3% ning mõjutasid keskmist brutokuupalga tõusu 0,8 protsendipunkti võrra. Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk III kvartalis 8,0%.

Reaalpalk, milles tarbijahinnaindeksi muutuse mõju on arvesse võetud, tõusis 2013. aasta III kvartalis 5,8%. Reaalpalk tõusis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes üheksandat kvartalit järjest.

Palgastatistika uuringu alusel oli septembri lõpu seisuga töötajaid sama palju kui 2012. aasta samal ajal.

Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2012. aasta III kvartaliga võrreldes kõige enam info ja side palgatöötajatel vastavalt 14,4% ja 11,8%.

Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk langes 2012. aasta III kvartaliga võrreldes kõige enam kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusala palgatöötajatel vastavalt 3,6% ning 8,0%.

Keskmine brutopalk oli juulis 944 eurot, augustis 904 eurot ja septembris 942 eurot.

2013. aasta III kvartalis oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 1255 eurot ja tunnis 8,85 eurot. Keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus ja tunnis tõusis 2012. aasta III kvartaliga võrreldes vastavalt 8,4% ja 7,7%.

Keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus tõusis 2012. aasta III kvartaliga võrreldes kõige enam info ja side tegevusalal (13,9%) ning tunnis veonduse ja laonduse tegevusalal (11,0%).

Keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus ja tunnis langes 2012. aasta III kvartaliga võrreldes kõige enam kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusalal vastavalt 2,9% ning 6,0%.

Statistikaamet korraldab palgastatistika uuringut rahvusvahelise metoodika alusel 1992. aastast. 2013. aastal on valimis 11 592 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni. Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise alus on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu. Lühiajastatistikas mõõdetakse keskmist brutopalka kui tööjõukulu komponenti. Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, -hüvitisi ja -toetusi palgatöötajatele.

Haridustöötajate madal kuupalk III kvartalis oli seotud selle tegevusala enamiku töötajate puhkusetasu kajastamisega II kvartalis.

Keskmine brutokuupalk, I kvartal 2009 – III kvartal 2013 (eurot)

Palgatöötaja keskmine brutopalk ja tööjõukulu kuus, III kvartal 2013

Palgatöötaja keskmine brutopalk ja tööjõukulu tunnis, III kvartal 2013