Martin Helme: välismaiste tippude Eestisse meelitamist tuleks soodustada
„Eesti ettevõtjad on juba mitu aastat kurtnud tippspetsialistide vähesuse või koguni puudumise üle Eesti tööturul. Väga spetsiifilistele erialadele Eesti oma väiksuse tõttu ise inimesi ei koolita, samas võib selliste inimeste palkamine olla võtmetähtsusega ettevõtete edasise arengu jaoks,“ ütles rahandusminister.
„Tippspetsialistide palkamine välismaalt võib aga osutuda ebamõistlikult kulukaks, kuna konkureerime riikidega, kus palgatase on niigi kõrgem ja kus on toetusmeetmed ettevõtjatele tippude palkamiseks,“ sõnas Helme.
„Me ei räägi siin odava või isegi keskmise palgaga tööjõu sissetoomise toetamisest, vaid oma ala tippudest, kelle teadmised ja oskused toovad meile kasu,“ lisas rahandusminister. „Toetusmeede võimaldab ettevõtetel areneda ja suurendada seeläbi Eesti majanduskasvu. Kui meede on edukas, aitab see kaasa riigi tulude kasvule ning soodustab Eestis loodava lisandväärtuse kasvu.“
Valitsuskabinet andis neljapäeval põhimõttelise heakskiidu hakata ka Eestis maksma välismaise kõrgelt tasustatud tippspetsialisti palganud ettevõtjatele toetust, mis sõltuks spetsialisti tööjõumaksude summast. Selliseks välismaiseks spetsialistiks võib osutuda ka Eestist välismaale pikemaks ajaks õppima või töötama siirdunu, mistõttu aitaks meede tuua ka meie enda tippspetsialiste tagasi.
Toetuse täpsed tingimused töötavad välja rahandusministeerium ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Lähteülesanne on kujundada toetusmehhanism selliselt, et see oleks riigieelarve suhtes tulu-, mitte kulumeede. Meetme raames on näiteks kaalumisel välistippspetsialisti töötasult makstud sotsiaalmaksu summast sõltuv toetus ning töötaja enda ja tema pereliikmete kolimise, hariduse ja meditsiiniteenustega seotud kuludelt erisoodustuse erand.
Sarnaseid meetmeid kasutavad väga paljud riigid – näiteks Soome, Rootsi, Taani, Iisrael, Holland, Prantsusmaa, Belgia, Hispaania ja Austria. Tippspetsialisti on võimalik palgata vähemalt kuueks kuuks, kuid toetus oleks piiratud maksimaalselt viie aastaga. Samuti ei tohi ta enne tööle asumist olnud eelneval viiel aastal Eesti maksuresident.