Tuleva aasta riigieelarve võimaldab tõsta nii kõrgharidusega kultuuritöötaja miinimumtöötasu kui ka kõrgema kutsekategooria treeneri palgafondi 13,5 protsenti ehk 830 euroni kuus, teatas kultuuriministeerium BNS-ile. Saar tutvustab täna kultuurivaldkonna eelarvet riigikogu kultuurikomisjonile.
Saar meenutas, et tuleva aasta palkadeks andis valitsus täiendavalt ligi 2,2 miljoni eurot. See võimaldas esialgsete arvutuste põhjal kõrgharidusega kultuuritöötaja miinimumpalka tõsta 10 protsendi võrra. „Oleme otsinud täiendavaid vahendeid ja täpsustanud personaliandmeid ning selle tulemusena on hea meel öelda, et miinimumtöötasu tõus kujuneb lubatust suuremaks. Kõrgharidusega või erialaspetsiifiliste teadmistega kultuuritöötaja miinimumtöötasu täistööaja korral tõuseb 830 euroni kuus,“ rääkis Saar.
Käesoleval aastal kehtiv kultuuritöötaja miinimumtöötasu täistööaja korral kõrgharidusega töötajale on 731 eurot. Miinimumpalga uus number fikseeritakse Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooniga (TALO) peetavatel läbirääkimistel.
Saar toonitas taas, et eesmärk on aidata järele eelkõige madalamatel palgatasemetel olevaid töötajaid, kuna see on kooskõlas kultuuri ja spordi alusdokumentidega „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“ ja „Eesti spordipoliitikapõhialused aastani 2030“. „Nii nagu kultuuritöötajatel, tõuseb ka treenerite töötasu. Silmas peetakse kõrgema ehk 5.-7. kutsekategooriaga treenereid, kelle tööjõukulude fond suureneb võrreldes tänavusega samuti 13,5 protsenti,“ märkis Saar.
Tulenevalt valitsusliidus kokku lepitud riigireformi kavadest väheneb tuleva aasta jooksul kultuurisektori töötajate arv 1,4 protsenti ehk 55 inimese võrra. Sellest vabanev eelarve on lubatud suunata tööjõu vähendamisest tekkivateks ümberkorraldusteks, sealhulgas töötasudesse. See omakorda võimaldab üle vaadata ka nende kultuuritöötajate töötasusid, mis on juba praegu kõrgemad kokku lepitud miinimumist.
