Töötajal tööst põhjustatud haigust kahtlustav arst saadab ta töötervishoiuarsti juurde. Tööst põhjustatud haigestumisest teatab töötervishoiuarst Tööinspektsiooni kohalikule asutusele. Tööandjal ei ole õigust töötaja tööst põhjustatud haigestumisest teada saada. Töötaja võib ise tööandjale sellest rääkida, et tööandja saaks paremini ennetustegevust korraldada.
Kutsehaigus on haigus, mille on põhjustanud kutsehaiguste loetelus nimetatud töökeskkonna ohutegur või töö laad. Kutsehaigustele on iseloomulik aeglane, järkjärguline areng. Samas võib haigus olla nii vähemärgatav, et inimene ei oska seda isegi kahtlustada. Kutsehaigus on pikaajaline tervisehäire ja tema põhiline põhjustaja on tööga seotud füüsikaline, füsioloogiline, keemiline või bioloogiline ohutegur. Iseloomulik on ka mitme kutsehaiguse esinemine ühel inimesel.
Haiguse tuvastamisel on abiks tervisekontroll töötervishoiuarsti juures. Töötajale kutsehaigust kahtlustav arst saadab ta töötervishoiuarsti juurde. Kutsehaiguse diagnoosib töötervishoiuarst, kes teeb kindlaks töötaja terviseseisundi ning kogub andmed tema praeguste ja varasemate tööolude ning töö laadi kohta. Kutsehaigestumisest teatab töötervishoiuarst kirjalikult tööandjale, Tööinspektsioonile ja töötaja töötervishoiuarsti juurde suunanud arstile.
Sotsiaalministri määrusega kehtestatud kutsehaiguste loetelu toob välja kutsenahahaiguste ja –kasvajate põhjustajad ning respiratoorsete kutsehaiguste ja –kasvajate loetelu. Samuti on määruses töökeskkonna keemiliste ohutegurite loetelu, mis võivad põhjustada kutsehaigust, ning töökeskkonna füüsikalistest ja füsioloogilistest ohuteguritest põhjustatud kutsehaiguseid.
Kutsehaigestumise uurimine
Kutsehaigestumise asjaolud ja põhjused selgitab uurimine, mille viib läbi tööandja ning milles hääleõigusega peab osalema töökeskkonnavolinik, selle puudumisel töötajate usaldusisik. Kui tööandjal puuduvad vajalikud teadmised, peab ta uurimisse kaasama pädeva eksperdi.
Tööandja esitab uurimistulemuste kohta raporti kannatanule või tema huvide kaitsjale ja Tööinspektsiooni kohalikule asutusele. Raportis nimetatakse abinõud, mida tööandja rakendab samalaadse kutsehaiguse ennetamiseks. Tööandja registreerib kutsehaigusjuhud ning teeb sellekohased andmed teatavaks töökeskkonnaspetsialistile, töökeskkonnavolinikule, töötajate usaldusisikule ja töökeskkonnanõukogule. Tuleb tähelepanu juhtida asjaolule, et kutsehaigestumise uurimise käigus saadud andmed töötaja terviseseisundi kohta on delikaatsed isikuandmed, mida töödeldakse isikuandmete kaitse seaduses sätestatud korras. Kutsehaigestumise uurimise andmeid säilitatakse 55 aastat.
Õigus nõuda tööandjalt tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamist
Töötajal, kes on saanud tööülesannete täitmisel tervisekahjustuse, on õigus nõuda tööandjalt tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamist. Tööandja peab hüvitama eelkõige tervisekahjustuse mõistlikud ravikulud ning kahjustatud isiku vahepealsest töövõimetusest tekkinud kahju ja sissetulekute vähenemisest tuleneva kahju ning töötaja surma korral ka tema mõistlikud matusekulud.
Kui töötajal, kes kutsehaiguse tagajärjel suri, oli surma ajal seadusest tulenev kohustus teist isikut ülal pidada, peab tööandja maksma sellele isikule rahalise hüvitise, mis vastab ülalpidamise suurusele, mida surmasaanu oleks oma eeldatava eluea kestel sellele isikule andnud. Kannatanul on õigus tööandjalt nõuda ka tervisekahjustusest tingitud lisakulutuste, näiteks proteeside, abivahendite ja retseptiravimite kulu hüvitamist. Kui tööandja töötaja või temaga seotud isikute nõuet ei aktsepteeri, võivad pooled vaidluse lahendamiseks pöörduda kohtusse.
