Töövõimetushüvitisi saanutelt nõutakse raha tagasi, kui inimene on saanud hüvitist alusetult ehk tal puudus selleks õigus. Ühes aastas tehakse keskmiselt pooltuhat ajutise töövõimetuse hüvitistega seotud tagasinõuet.  

2022. aastal esitas tervisekassa inimestele alusetult makstud hüvitiste eest 584 tagasinõuet 112 348 euro väärtuses. Samal põhjusel tehti ka 39 nõuet tööandjatele 11 880 euro eest ja 51 nõuet raviasutustele 81 123 euro eest. Kokku nõuti aluselt makstud töövõimetushüvitisi tagasi 674 korral 205 351 euro eest.  

Tervisekassa järelevalve osakonna juhataja Jelena Konti sõnul on tagasinõuded kõige enam tingitud valeandmete esitamisest, näiteks on valesti märgitud töövabastuse periood, tegelikkusest suuremaks deklareeritud maksud, haiguslehe ajal tööl käimine või puhkusel viibimine.

„Tavaline on ka olukord, kus ettevõte deklareerib töötaja eest sotsiaalmaksu, aga tegelikkuses ei maksa seda hiljem maksuametile ära. Samal ajal on töötaja haiguslehel ja saab selle eest meilt hüvitist. Kui maksuamet tuvastab, et sotsiaalmaksu tegelikkuses ei maksta ning parandab andmed, on ka meil alus haigusraha tagasinõudmiseks,“ selgitas Kont. 

Samuti ei tohi tööandja haiguslehel olevale inimesele samaaegselt maksta sotsiaalmaksuga maksustava tulu nagu näiteks palka, ka see on alus tagasinõudeks. „Töövõimetushüvitist maksab tervisekassa inimestele, kel samal ajal jääb sissetulek haiguse ajal saamata. Hüvitis pole mõeldud selleks, et tavapärasest kuupalgast rohkem teenida,“ manitses Kont.  

On ka juhtumeid, kus tervisekassa küsib inimesele makstud haigusraha tagasi tööandjalt, kes on teinud töötamise registris töötamise lõpetamise kande tagasiulatuvalt, rikkudes oma kohustust töötamise registris registreerida töötamise lõpetamine seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Hüvitise maksmise hetkel ei teadnud tervisekassa, et inimesel ei olnud kogu haiguslehe vältel kehtivat töösuhet ja seega puudus õigus hüvitisele. 

„Aeg-ajalt leiavad aset ka juhtumid, kus inimesel ei ole õigust hüvitisele, kuna vigastus või haigestumine on tingitud joobeseisundist, mille arst on tuvastanud. Samuti kaotab inimene õiguse hüvitisele juhul, kui ta ei ilmu mõjuva põhjuseta arsti vastuvõtule või eirab teadlikult arsti määratud ravi,“ nentis Kont.

Sel põhjusel keeldus tervisekassa mullu enam kui 4400 korral inimestele töövõimetuse hüvitise maksmisest osaliselt või täies ulatuses.  

Ette tuleb ka olukordi, kus tervisekassa küsib raha tagasi hoopis raviasutuselt, kelle arst on põhjendamatult väljastanud haiguslehe. Seda juhul, kui tervisekassa kontroll seda tõestab ja on selle alusel maksnud inimesele hüvitist. 

„Alusetult makstud töövõimetushüvitise eest raha tagasi nõudmine on lisaks meie kohustusele ka põhimõtte küsimus, sest inimeste raviks mõeldud raha välja pettes kannatavad need, kes selle raha eest võiks tegelikult ravi saada,“ lisas ta.