Kui vabade ametikohtade arv oli mullu kolmandas kvartalis viimase seitsme aasta suurim, siis neljandas kvartalis vähenes nende arv võrdluses 18 protsenti. Aastatagusega võrreldes aga kasvas vabade ametikohtade arv 37 protsenti, teatas statistikaamet.
Vabade ametikohtade määr ehk vabade ametikohtade osatähtsus ametikohtade koguarvus oli neljandas kvartais 1,7 protsenti, mida oli 0,3 protsendipunkti vähem kui eelmises kvartalis ja 0,4 protsendipunkti rohkem kui aasta varem.
Kõrgeim vabade ametikohtade määr esines muudes teenindavates tegevustes 4,0 protsendi, majutuses ja toitlustuses 3,7, info ja side tegevusalal 3,3 ning haldus- ja abitegevuses 3,0 protsendiga. Kõige madalam vabade ametikohtade määr esines mäetööstuses 0,4 protsendi, ehituses 0,5 ning põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusalal 0,7 protsendiga.
Võrreldes aastataguse ajaga suurenes vabade ametikohtade määr enim muudes teenindavates tegevustes ning majutuses ja toitlustuses. Aastataguse ajaga võrreldes vähenes vabade ametikohtade määr enim finants- ja kindlustustegevuses.
Enamik vabadest ametikohtadest asusid jätkuvalt Harjumaal 72 protsendi, seehulgas Tallinnas 63 protsendiga, millele järgneb Tartu 8 ja Ida-Viru maakond 5 protsendiga. Vabade ametikohtade määr oli kõrgeim Harju maakonnas ning kõige madalam Saare, Lääne-Viru ja Viljandi maakonnas.
Kolmveerand vabadest ametikohtadest asusid erasektoris ning iga neljas vaba ametikoht avalikus sektoris. Määr oli jätkuvalt kõrgeim välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes 2,2 protsendi ja riigile kuuluvates asutustes ja ettevõtetes 2,1 protsendiga, madalaim oli see kohalikele omavalitustele kuuluvates asutustes ja ettevõtetes 1 protsendiga.