Kutse taotlejate arv on aasta-aastalt kasvanud. Tõusnud on ka kutseõppe tasemeõppe lõpetajate kutseeksami edukalt sooritanute hulk, mis mullu oli koguni 88 protsenti kutse taotlejatest, selgub Kutsekoja värskest ülevaatest.
2021. aastal tehti Eestis kutseõppe tasemeõppe lõpetajate kutseeksameid kokku 166 kutsele. Taotleti nii kutseid kui ka osakutseid, kokku 7612 korral. Kutse sai 6530 inimest. 2020. aastal oli kutse taotlejaid ja ka kutse saanuid ligikaudu 1000 võrra vähem.
Enim taotleti mullu kutseõppe lõpus lapsehoidja, koka, IT-süsteemide nooremspetsialisti ja mootorsõidukitehniku kutseid. Lapsehoidja kutse taotlejad paistsid silma ka väga kõrge eksamisoorituse tasemega – eksami sooritasid kõik kutse taotlejad.
„Nõudlus lapsehoidjate järele lähitulevikus püsib, seda eelkõige seoses erihooldust vajavate laste arvu kasvuga, mistõttu teeb kutse populaarsus rõõmu,“ ütles Kutsekoja kutsenõukogu koordinaator Maris Saarsalu. Ta tõi välja, et samas selgus OSKA 2022. aasta valminud sotsiaaltöö valdkonna tööjõu- ja oskuste vajaduse uuringus, et lapsehoidja õppe lõpetanutest töötab lapsehoidjana alla 10 protsendi ning üle poolte lõpetanutest töötavad õpetaja abina või koolieelse lasteasutuse õpetajana.
Kutse andjad, kellelt mullu enim kutseid taotleti, olid Eesti Peakokkade Ühendus (enim taotleti neilt koka kutset), Eesti Ehitusettevõtjate Liit (enim taotleti maalri kutset) ning Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon (enim taotleti lapsehoidja kutset). Hüppeliselt kasvas kutse taotlemine Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioonilt, aga ka Autokutseõppe Liidult (enim taotleti neilt sõiduautotehniku kutset) ning Eesti Leivaliidult (enim taotleti pagari kutset).
Kutseeksami sooritas mullu edukalt 88 protsenti kõikidest koolilõpu kutse taotlejatest. Siiski oli ka kutseid, mille eksami sooritamine osutus taotlejatele keeruliseks. Kutsetest, mille taotlejate arv oli alla saja, ebaõnnestus sagedamini teleoperaatori ning metsatehniku eksami sooritamine (eksamil positiivse tulemuse saanute hulk mõlemal 33 protsenti taotlejatest), ning enam kui 100 taotlejaga kutsete puhul mootorsõidutehniku (eksami sooritas 47 protsenti kutse taotlejatest) ning noorem tarkvaraarendaja eksami sooritamine (eksami sooritas 57 protsenti kutse taotlejatest).
„Ei saa öelda, et keerulisemaks on osutunud ühe või teise valdkonna kutsed või oleks ebaõnnestumine seotud konkreetsete koolide või kutse andjatega,“ toonitas Saarsalu.
Kutsete lõikes varieerus positiivse eksamitulemuse saanute hulk vahemikus 33–100 protsenti ning ühtset põhjust mõne kutseala eksamite ebaõnnestumisel välja tuua ei saa.
Seda, kas eksam on sooritatud positiivsele tulemusele või mitte, otsustab kutse andja hindamiskomisjon, hinnates eksamineeritava tööks vajalike kompetentside olemasolu. Eksami positiivne tulemus on aluseks kutse andmisele.
Kutsekoda hakkab käesolevast aastast eksamite ebaõnnestumiste põhjusi välja selgitama, et aru saada, kas selle taga on valdkonna keerukus, eksami korraldus või mõni muu põhjus.
Koolilõpu kutseeksamil osalejate arv on aasta-aastalt kasvanud. Saarsalu sõnul võib kasvu taga olla asjaolu, et alates 2017. aastast kutseõppesse sisse astunutele on kutseeksam kutseõppe lõpetamiseks kohustuslik. Kutseeksami tegijate arvu kasvu umbes 1000 inimese võrra prognoositakse sisseastunute arvu alusel ka tänavuseks aastaks. 2021. aastal oli Eesti kutsesüsteemis kokku 46 kutseõppeasutustes kutseeksameid korraldavat kutse andjat ja 15 kutseõppeasutust, kes väljastavad kutseid oma õpilastele.
