Reformi oluline aspekt on, et alates tuleva aasta suvest ei hinnata enam erivajadusega tööealise inimese töövõimetust, vaid töövõimet. Seni on Sotsiaalkindlustusamet pannud paika töövõimetuse protsendi ehk mil määral erivajadus kellelgi töötamist takistab. Reform säilitab küll meditsiinilise hinnangu, ent sellele lisandub hinnang, mida inimene teha saab, kirjutab Eesti Päevaleht.
„Individuaalse lähenemisega vaadatakse, mis on need tööd, mida inimene teha ei saa, ja mis need, mida saab,” sõnas Sotsiaalministeeriumi sotsiaalkindlustuse osakonna juhataja Katre Pall ajalehele.
Lõplikult pole veel selge, kuidas vaatlus korraldatakse, ent Töötervishoiu Arstide Selts on pakkunud aluseks küsimustikku. Oluline on ka see, et kui varem on töövõimet hinnanud Sotsiaalkindlustusamet, siis nüüd teeb seda Eesti Töötukassa.
Töötukassa juhatuse liige Pille Liimal selgitas Eesti Päevalehele, et praeguse versiooni järgi korraldatakse vaatlus küsimustikuga, mis täidetakse vestluse käigus. Näiteks vaadatakse küsimustikku täites üle, kui piiratud on inimese liikumine, suhtlemine, tajumine, kuulmine ning missugused peavad olema tema töötingimused ja mida ta kindlasti teha ei saa või ei oska. „Kui on keeruline juhtum, siis on meil võimalus saata inimene veel tervishoiu eksperdi juurde silmast silma kohtuma. Võib-olla on tal vaja veel teste teha,” sõnas Liimal ja selgitas, et keeruline võib olla hinnata näiteks psüühikahäiretega inimeste võimekust.
Töötervishoiuarstide Liit on rõhutanud: selleks et töövõime hindamine toimiks, on kindlasti vaja hindajaid põhjalikult koolitada. Meetodi kokkuvõttes juhtis liit tähelepanu, et näiteks Suurbritannias on töövõime hindajad andnud ebaadekvaatseid hinnanguid, mis viisid kohtuprotsessideni.
Saadud tulemuste järgi muutub ka töövõime kaotanud inimeste liigitus. Pärast reformi ei määra Töötukassa inimestele enam töövõimekaotuse protsenti, vaid jaotab nad kolme rühma: töövõimelised, osalise töövõimega ja töövõimeta inimesed. Viimasesse rühma kuulub ka hulk neid, kellele seni on määratud suurem kui 70 protsenti töövõimetus. Ministeeriumi hinnangul on töövõimetuid kokku 28 000.
Osalise töövõimega inimeste jaoks on ministeeriumis valminud aktiivsusnõuete pakett. „Süsteem on passiivne: inimest hinnatakse ja makstakse pensioni, aga naabrid püüavad aidata,” võrdles Pall Eestit Soome, Rootsi ja Taaniga. Reformi oluline osa ongi, et teenused koondatakse Töötukassa alla.
Sotsiaalministeerium loodab reformi kava valitsusele esitada märtsis.
