64 protsenti tööandjatest on viimase kaheksa kuu jooksul ehk mullu septembrist tänavu aprillini tõstnud töötajate põhipalkasid ja veidi üle veerandi ehk 26 protsenti plaanib seda teha veel sel aastal, mida on mõnevõrra vähem kui aasta tagasi. Uusi töötajaid plaanivad värvata üle pooled ehk 64 protsenti, samas kui 12 protsenti tööandjatest kavandab koondamisi, selgub Palgainfo Agentuuri ja CVKeskus.ee 2024. aasta aprillis korraldatud tööandjate küsitluse esmastest tulemustest.
„Palgamuudatused rakendusid peamiselt selle aasta jaanuaris ja puudutasid pooltel juhtudel kõiki organisatsiooni töötajaid. Palgatõus jäi sagedamini 5–6 protsendi, 7–8 protsendi või 9–10 protsendi piiresse. Tippspetsialistide ja klienditeenindajate palgatõus küündis kohati ka 11–20 protsendi ringi,“ selgitas tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder. „Kõrgemat haridust eeldavate ametikohtade töötajate palkasid tõstetakse tavaliselt suurema sammuga. Klienditeenindajate palgakasvu mõjutab mingil määral ilmselt alampalga kasv, mis tõusis selle aasta alguses 13 protsenti,“ lisas Kadri Seeder.
Eelmisel kevadel toimus tööandjate küsitlus veidi varem ja siis oli viimase seitsme kuu jooksul töötajate põhipalkasid tõstnud 70 protsenti vastajatest ja 4 protsenti plaanis seda teha aprillis. Edasiste kuude jooksul plaanis töötajate põhipalkasid tõsta üle kolmandiku ehk 36 protsenti. Vaid kümnendik tööandjatest ei olnud põhipalkasid muutnud ega plaaninud seda ka teha.
Selle aasta jooksul plaanib töötajate põhipalkasid tõsta veidi üle veerandi ehk 26 protsenti küsitluses osalenud organisatsioonidest. Peaaegu sama paljud ehk 24 protsenti ei oska veel öelda, kas palgamuutused tulevad. 17 protsenti küsitluses osalenud tööandjatest ei ole põhipalkasid muutnud ega kavatse seda ka teha. Organisatsioonides, kus põhipalkade muutusi plaanitakse, puudutavad need enamasti kõiki töötajaid, aga on ka organisatsioone, kus tõstetakse ainult osade töötajate töötasusid, nt tippspetsialistide või keskastme spetsialistide omasid. Kõiki töötajaid puudutav kavandatav palgatõus jääb sagedamini 9–10 protsendi ringi.
Seega näitavad küsitluse tulemused, et eelmise aastaga võrreldes on vähem neid organisatsioone, kus töötajate põhipalkasid on tõstetud ja kus sel aastal veel palgatõusu kavandatakse.
„Palgakasvuks plaaneritakse küll 9–10 protsenti, kuid kuna palku tõstvaid organisatsioone on vähem ja palgatõus ei puuduta ka kõiki töötajaid, siis on mõju keskmise palga kasvule ilmselt ka väiksem. Palgasurve vähenemist oli tunda juba eelmise aasta sügisel ja see jätkub, kuna tööotsijaid on rohkem ja tööandjate värbamisaktiivsus tagasihoidlikum,“ ütles Kadri Seeder.
Põhipalkade muutmise või muutmata jätmise otsust mõjutavad eelkõige organisatsiooni majandustulemused ning majanduse olukord ja prognoosid. Vajalike töötajate saadavus või puudus turul on samuti oluline mõjutegur, kuid kuna töötajate leidmine ei ole enam nii keeruline, on selle tähtsus vähenenud.
Võrreldes eelmise kevadega, on veidi vähenenud nende tööandjate osatähtsus, kes on viimase kuue kuu jooksul uusi töötajaid tööle võtnud ja/või plaanib seda teha lähikuudel. Sellegipoolest oli 71 protsenti vastajatest uusi töötajaid tööle võtnud ja 64 protsenti kavatseb seda teha.
Samas suurenes nende tööandjate osatähtsus, kes olid töötajaid koondanud – kui eelmisel aastal märkis 18 protsenti vastajatest, et on töötajaid viimase kuue kuu jooksul koondanud, siis sel kevadel oli neid 28 protsenti. Töötajate koondamisplaanid on üle kümnendikul ehk 12 protsenti organisatsioonidest, eelmisel kevadel oli neid vaid 5 protsenti. Koondatavate töötajate arv piirdub enamasti 1–2 või 3–10 töötajaga.
Palgainfo Agentuur ja Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee korraldavad kaks korda aastas tööandjate ja töötajate küsitlusi, millega uuritakse palkade, palgaootuste, tööturukäitumise jms muutusi. Tööandjate küsitluse tulemused põhinevad 350 tööandja tagasisidel, kes kokku annavad tööd rohkem kui 50 000 töötajale.
