"Olen osapooltega kohtunud, nad ära kuulanud ja praegu tundub, et kõiki rahuldava lahenduse leidmise osas saab olla pessimistlik," ütles teisipäeval BNS-ile riiklik lepitaja Henn Pärn, lisades, et teisipäeval kell 14 lepitaja büroos algava kohtumise eel on pilt üsna must-valge. "Ametiühingud tahavad kollektiivlepingut, tööandja aga seda ei taha ning soovib asju teisiti lahendada," sõnas Pärn.
Töötüli sa alguse septembri keskel, kui LTKH juhatus otsustas jätta 19. detsembril kehtivuse kaotava kollektiivlepingu uuendamata ning kehtestada meditsiinipersonali töötasu ja hüved juhatuse otsusega. Haigla juhi Imbi Moksi sõnul otsustaks juhatus lisapuhkuse, erinevate toetuste maksmise, töötasu tõstmise ja muud sellised asjad. Moksi hinnangul ei taga töötajate esindajate väljapakutud soovid, mis oleksid fikseeritud uues kollektiivlepingus, haiglale jätkusuutlikku arengut.
Arstide Liidu (EAL) usaldusisik LTKH-s Lembi Aug on BNS-ile öelnud, et kollektiivlepingu ülesütlemine polnudki LTKH-s juba traditsiooniliseks muutunud juhtimiskultuuritust arvestades mitte väga suur üllatus, kuid uue kollektiivlepingu sõlmimise ettepaneku kategooriline tagasilükkamine oli siiski ootamatu.
Riikliku lepitaja sõnul on töötülis kaks osapoolt ja kuus huvigruppi, ehk siis ühelt poolt LTKH juhatus ja teiselt poolt arstide liit, tervishoiutöötajate kutseliit, õdede liit, tervishoiutöötajate ametiühing ning TALO, kes esitasid lepitajale ühise avalduse.
Olenemata sellest, kas konsensus leitakse või mitte peab Pärn oluliseks sotsiaalse dialoogi kestmist. "Informeerimine ja konsulteerimine on organisatsiooni toimimiseks hädavajalikud," sõnas Pärn. "Ükskõik, kas see toimub ametiühingu kaudu või on teised variandid. Põhiküsimus on selles, mismoodi hoitakse töökollektiivi asjaga kursis, kuidas ta on kaasatud."
Lembi Aug on öelnud, et töötajad peavad kollektiivlepingut stabiilse ja motiveeriva töökeskkonna oluliseks osaks, mis osaliseltki pidurdaks meditsiinipersonali lahkumist LTKH-st. "Töötajaid häirib ka see, et haigla prioriteet näib haigete ravimise asemel olevat ehitamine ja kinnisvaraarendus, mis toimub personali palkade arvelt," sõnas Aug.
Töötajate usaldusisiku sõnul toob öötöö koefitsiendi langus otseselt kaasa palga vähenemise ja enim kannatavad selle tõttu õed ja hooldajad.
"Imbi Moksi poolt BNS-ile antud kommentaaris lubatakse kuni 20-protsendilist palgatõusu, kuid haigla siselehel on juhatuse esimees varem väitnud, et tunnitasusid tahetakse tõsta niipalju, et öötöö koefitsiendi langetamisel töötasu ei väheneks. Räägitud on tunnitasude tõusust 20-30 sendi võrra, mis praegustes konkurentsitingimustes ei suuda tagada haiglale piisavalt meditsiinipersonali," lausus Aug.
Tema sõnul annaks kollektiivleping töötajatele selge palgapoliitika ja kindlustunde, sest individuaalsete töölepingute sõlmimisel on töötaja nõrgem pool.
Kollektiivlepingu lõppemisega kaovad Augi sõnul paljud aastaid töötajatele kehtinud soodustused. "Mõned neist on juhatus küll lubanud kehtestada ühepoolselt oma otsusega, kuid pole mingit garantiid, et seda otsust varsti ei muudeta. Juhatuse senine käitumine igatahes usaldust ei ärata," sõnas töötajate usaldusisik BNS-ile.
Aug ütles, et kutseliitude esitatud uue kollektiivlepingu projekti arutamisest juhatus keeldus ja Moks lõpetas läbirääkimised avaldusega, et LTKH-s kollektiivlepingut enam kunagi ei sõlmita. "Seaduse kohaselt kirjutatakse nüüd alla eriarvamuste protokoll ja töötajate esindajad pöörduvad riikliku lepitaja poole," ütles ta.
EAL-i peasekretäri Katrin Rehemaa sõnul on kollektiivlepingu ülesütlemine Eesti tervishoius pretsedenditu juhtum ja niisugust täielikku koostöövalmiduse puudumist ning ülalt alla vaatamist oma töötajatele nagu ilmutas LTKH juhatus läbirääkimistel ei ole ta varem haiglajuhtide esituses näinud.
Selle aasta märtsist kehtiv üleriigiline kollektiivleping reguleerib ainult tervishoiutöötajate miinimumtunnitasu ja töökoormust, kõiki muid töötingimusi soovis haiglate liit, kuhu kuulub ka LTKH, käsitleda haiglate lepingutes. Kollektiivlepingute sõlmimisel on arstide liit võtnud eeskuju eelkõige Soomest. "Loodetavasti ei käi teised haiglajuhid Lääne-Tallinna jälgedes, muidu anname põhjanaabritele veel ühe selge eelise meditsiinilise tööjõu turul," ütles Rehemaa BNS-ile.
