"Juhtisime eelmisel aastal tähelepanu spordivaldkonnas levinud probleemile, kus palkade asemel makstakse töötasu stipendiumitena. Meie eesmärk on, et spordiasutused täidaksid Eestis kehtivaid maksuseaduseid ning sportlastel ja treeneritel oleks tagatud sotsiaalsed garantiid. Stipendiumi saamine aga ei taga ravikindlustust, töötuskindlustushüvitist ega kogune sellelt ka makseid pensionifondi," ütles MTA peadirektor Marek Helm.
"Kuigi aastaga on märgatav muutus toimunud vaid jalgpallivaldkonnas, on asjad kindlasti liikumas paranemise suunas. Lahendust on näiteks saamas noorte ja lastega tegelevate treenerite tasustamine," lisas ta.
Kui möödunud aasta esimesel poolaastal töötas MTA andmetel spordivaldkonna mittetulundusühingutes keskmiselt 742 inimest, siis käesoleval aastal on nende hulk kasvanud 13 protsenti 852 inimeseni. Palgafondi maht kasvas 18 protsenti 4,5 miljonini ja keskmine palk 7 protsenti 680 euroni.
Esimesel poolaastal töötas keskmiselt 260 inimest töölepingu alusel treenerina spordiklubis, kus maksti ka stipendiume. Üle 400 treeneri, kes seotud stipendiume deklareerinud klubiga, ei ole kuskilt töötasu saanud. Juuli keskpaiga seisuga puudus töötamise registrist üle 350 treeneri.
Ka korv- ja võrkpalliklubide maksukäitumine pole aastaga oluliselt paranenud. Aastaga on töötajaid korvpalliklubides lisandunud 28 ehk 11,5 protsenti, samas võrkpalliklubide töötajate arv on 2,2 protsendi võrra vähenenud.
Vaid jalgpalliklubid on käitumist oluliselt muutnud. Jalgpalliliit võttis käesoleva aasta alguses vastu otsuse lõpetada palga stipendiumitena maksmise. Möödunud aasta esimese poolaastaga võrreldes on kasvanud jalgpalliklubides töötajate arv 192 inimese ehk 56,08 protsendi võrra. Klubide palgafond kasvas samal perioodil 1,3 miljonilt 2 miljoni euroni.
