Kokkulepe ei tähenda, nahu osapooled oleksid sõlminud kollektiivleppe. "Kuna endiselt on puudu riigipoolsed kinnitused ja garantiid, siis päris kollektiivlepingut ei ole allkirjastatud," ütles Eesti Arstide Liidu peasekretär Katrin Rehemaa BNS-ile.
"Ajaliselt on läinud suhteliselt kiireks. Me niigi lükkasime palgatõusu edasi aasta algusest 1. aprilli peale. Vastav raha on haigekassas broneeritud. Nüüd homme on haigekassa nõukogu koosolek, kus nad peavad otsustama, kas ja kuidas 1. aprillist hinnakirja muudetakse. Sealhulgas palgakomponente," lisas ta.
"Kuna minister on ajakirjanduses vihjanud, et justkui ei oleks haigekassa nõukogul otsustamiseks alust, kui kollektiivlepingul ei ole allkirju all, siis loodetavasti see eelkokkulepe on piisav alus näitamaks, et need on numbrid on tõepoolest kokku lepitud," rääkis Rehemaa.
"Meil ei ole kindlaid vastuseid ega ka kinnitusi antud. Kui nüüd haigekassa homme ei peaks arvestama meie kokkulepet, siis see tähendab otseselt seda, et puhuti meile kogu aeg hambasse. Ei oldagi valmis seda raha panema ka kollektiivlepingu täitmiseks," lisas ta.
Riiklik lepitaja otsustas veebruari alguses lõpetada Eesti Arstide Liidu, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu, Eesti Õdede Liidu ja Eesti Haiglate Liidu, Eesti Kiirabi Liidu, Eesti Perearstide Seltsi vahel tervishoiusektori kollektiivlepingu sõlmimiseks toimunud lepitusmenetluse leppimist saavutamata.
Haigekassa on planeerinud käesoleval aastal meditsiinisektori palku tõsta 23 miljoni euro ulatuses. Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski on varasemalt öelnud, et kollektiivleppeta palku tõsta ei saa.
