Kuvariga töötamise määruse eelnõu järgi võib edaspidi töötaja ise pöörduda nägemisteravuse kontrolli ning ettepaneku aluseks on hirm võimalike töötajapoolseteks kuritarvitusteks prillide kompenseerimise osas, kirjutas tööandjate keskliit sotsiaalministeeriumile saadetud kirjas.
Näiteks kaugnägev keskealine, kes vajab ka lugemiskorrektsiooni, soetab multifokaalsed prilliläätsed, millega näeb igale poole, lähedale ja kaugele. Ta oleks need soetanud vajadusest lähtuvalt igal juhul, kuid kuna ta töötab arvutiga, siis soovib oma prillide eest kompensatsiooni, toovad tööandjad esile.
Töötaja võib oma õigust ära kasutada ka näiteks soovides lihtsalt prille vahetada moodsamate või ilusamate vastu. Prille koos raamidega on võimalik osta 75 euro eest, aga ka 900 euro eest. Nägemisteravuse muutmine vähesel määral on lühikeseks ajaks võimalik näiteks tahtlikult silmi väsitades, märgivad tööandjad.
Samas on ka neid töötajaid, kes soovivad kuvariga töötamiseks olevaid prille välja vahetada justkui õigustatult, sest need on kulunud pärast kolmeaastast kasutust - klaasid onkriimulised ja sangad välja veninud. Kuna tema nägemisteravus ei ole muutunud, on tööandjad kohustatud tasuma sellisel juhul prille hüvitades erisoodustusmaksu.
Kuvariga töötamise määruse muudatuse eelnõu kohaselt on tööandjal kohustus aktsepteerida lisaks töötervishoiuarsti väljastatud tervisekontrolli otsusele ka optometristi ja silmaarsti välja antud nägemisteravust tõendavat dokumenti.
Tööandja ei ole pädev ainult retsepti alusel hindama, kas töötajal on vaja nägemisteravust korrigeerivaid abivahendeid ning kas nägemisteravus on muutunud. Seetõttu soovivad tööandjad määruse eelnõus täpsustada, mis andmed peavad olema dokumendil, mille alusel tööandja hüvitab nägemisteravust korrigeerivad abivahendid.
