Mida teha, kui farmis nõuab hoolt mitusada veist, aga talitajaid napib? Või meiereis jääb osa juustust või kohupiimast tegemata, sest üks inimene ei jaksa kogu tootmismahtu hallata? Samas sobilikke töötajaid ümbruskonnas napib või neid polegi?

Võrumaal asuva Nopri talu peremees Tiit Niilo nendib, et tööjõuprobleem on karjuv. „Näiteks on haamri all kohalik hooldekodu. Hõreasustatud regioonides on tööjõuvajadus ikka väga suur. Tänaseks on „õlekõrred“ siiski olemas, olgugi, et mitte eestikeelsed.“

Töötajate leidmiseks lasi Niilo avaldada konkursikuulutused nii Eesti Töötukassas kui sotsiaalmeedias. Eelmise aasta augustis leitigi sobivad inimesed Siberist ja Ukrainast. Õigupoolest võtsid huvilised Tiit Niiloga ise ühendust, sest olid leidnud teabe Facebooki vahendusel, mille oli sinna postitanud Eesti Töötukassa. Tööloa taotlemiseks vajalike paberitega sai Niilo hõlpsalt ise hakkama, Politsei- ja Piirivalveamet tegutses kiirelt.

24aastase kõrgema zootehnilise haridusega vene noormehe, kes on farmis robotioperaator, tööluba kehtib jaanipäevani. Tiit Niilo on tema tööga väga rahul. Mees soovib siduda oma tuleviku Eestiga ja panustab vastavalt. Tööle võetud ukraina mees, kõrgharidusega ajalooõpetaja, on juustumeistri abiline. Kõrgharitud klaveriõpetaja meiereitööline. 

Koos ei tehta ainult tööd

„Koolitasime töötajaid ettevõttes ja nad on väga hästi kohanenud,“ sõnab Niilo. Kuna üks ukrainlane saabus Eestisse perega, siis tuli korraldada lapsele lasteaiakoht, aidata otsida korterit jms. „Juhtus nii, et ukrainlane tõi tööle kohe ka oma abikaasa. Kui mehe tööaeg sai läbi, jäi ta koduseks, kuid abikaasa sai asuda tema asemele.“

Tööl oldud aja jooksul on kolmandatest riikidest pärit töötajad näinud ja kogenud meil sedavõrd palju positiivset, et soovivad Eestisse elama jääda ning usuvad ka Nopriga koostöösse. Tiit Niilo rõhutab, et välistöötajad hindavad kõrgelt kohalikke inimesi, töö- ja elukeskkonda. „Poole aastaga on nad saavutanud kohalike palgataseme, olles igati tublid. Suhtuvad töösse tõsiselt, on iseseisvad ja initsiatiivikad.“

On ilmselge, et ettevõttes valitsev kogukonnatunne muudab välismaalt tulijate töö ja elu mõnusamaks, sest koos ei tehta mitte üksnes tööd, vaid elatakse ka ühes piirkonnas ja suheldakse väljaspool tööaegagi.

Kuigi ettevõttes räägitakse risti-rästi erinevaid keeli – eesti, võro, vene, inglise, ukraina ―, siis siberlane on juba läbinud eesti keele kursused. Teistele on keelekursus broneeritud, aga kevadise tiheda töögraafiku tõttu pole veel olnud võimalik kaks korda nädalas keset tööpäeva koolitusel osaleda.

Aastate eest, mil Tiit Niilo soovis hakata tootma lisanditega Gouda juustu, mida Eestis veel ei valmistatud, kutsus ta ametisse juustumeistri Hollandist. „Töökogemus temaga oli hea, aga palga- ja keskkonnaootused väga kõrged,“ sõnab Niilo, täpsustades, et Lääne-Euroopa päritolu töötajatele tuleb Ida-Euroopa olusid eriliselt selgitada. Kolmandatest riikidest pärit tööjõud soovib aga eelkõige raha teenida ega krimpsuta nina ka lihtsaid töid tehes. „Läänest palkame kõrgepalgalisi spetsialiste sellise profiiliga kohtadele, kus meil pole asjatundjaid võtta.“ 

Töötajaid napib aina enam

Rajataguste töötajate palkamine muutub aina aktuaalsemaks ja hädapärasemaks. Eesti Panga ökonomisti Rasmus Kattai väitel väheneb meie tööeas inimeste arv lähema kümne aasta jooksul 30 000 võrra, ent juba praegu kurdavad ettevõtjad tööjõunappuse üle. Seda oludes, kus inimeste tööturul osalemise aktiivsus on läbi aegade suurim ja tööjõud pole veel õigupoolest kahanema hakanudki.

„Kui vajatakse välismaa tööjõudu ja ettevõtja oskab suhelda vene keeles, siis häid ja sobilikke inimesi on võimalik leida miljonite hulgast,“ tõdeb ettevõtja Niilo, nimetades, et näiteks Ukraina veebilehtedele saab tööpakkuja riputada töötajate otsingusoovid. „Ei pea kasutama töövahendusfirma teenust. Eriti, kui inimesi on vaja leida rohkem.“

Siseministeeriumi kommunikatsiooninõunik Merje Klopets rõhutab, et lühiajaliselt saab Eestis töötada kuni aasta ja seesugustele töötajatele kehtib palgakriteerium ehk maksta tuleb vähemalt Eesti keskmist palka. Lühiajalisi töötamisi registreeriti 2018. aastal 19 858. Kõige enam tullakse meile tööle Ukrainast, kust eelmisel aastal oli pärit 15 524 töötajat. Selle aasta esimese kvartali jooksul oli registreerunuid 7444.

„Tuleb olla teadlik, et arvesse lähevad registreerimised, mis tähendab, et üks inimene võib statistikas esineda ka mitu korda. Näiteks töötab ta viis kuud, kuid seejärel naaseb mõne kuu pärast taas Eestisse ja temaga tehakse uus lühiajalise töötamise registreerimine.“

Peale kolmandate riikide kodanike tulevad Eestisse tööle ka Euroopa Liidu kodanikud, kellest esikolmiku moodustavad Soome, Läti ja Saksamaa kodanikud, kes on oma elukoha ka Eestis registreerinud. 

Hea teada ja täpsemalt uurida: 

Eestis töötamise ja elamise aluseid reguleerib „Välismaalaste seadus“ (vt https://www.riigiteataja.ee/akt/113032019197?leiaKehtiv) ja selle seaduse muutmise seadus, mis võeti vastu 2. mail 2018 (vt https://www.riigiteataja.ee/akt/117052018001). 

Ülevaate viimaste aastate rändestatistikast: Rändestatistika ülevaade 2014-2018

Järgnev rakendusuuring kaardistab välismaalaste profiile ja nende vastavust Eesti tööjõuturu vajadustele: 2015 profiilide uuringu lõpparuanne

Autor: Tiina Lang
Allikas: Tööelu