Ossinovski sõnul on Eesti olulisimaks arengupiduriks kujunemas Eesti tööjõu kvalifikatsiooni küsimus, mistõttu on vaja põhimõttelist muutust täiskasvanute ümber- ja täiendõppe korralduses, teatas pressiesindaja BNS-ile. „Alampalga tõstmiseks 800 euroni peame oluliselt tõstma tööjõu tootlikkust, mis eeldab töötajate oskuste parandamist. Tänasel päeval koolitame Töötukassa toel eeskätt töötuid, samas peaks eesmärgiks olema töötuse ennetamine ehk inimeste koolitamine enne, kui nad töötuks jäävad,“ ütles Ossinovski.
Minister lisas, et tuleks kaaluda ka riikliku rahastusmehhanismi loomist, mis võimaldaks täiendõpet saada neil, kes tänase seisuga on tööl, ent kelle oskuste ebapiisavus ei võimalda neil kõrgema lisandväärtusega tööd teha.
Siiani on töötavaid täiskasvanuid koolitatud eeskätt eurorahade eest. Viimase viie aasta jooksul on Euroopa Sotsiaalfondi ning haridus- ja teadusministeerium programmi „Täiskasvanute tööalane koolitus ja arendustegevused“ raames koolitatud enam kui 37 300 inimest.
„Madala või olematu kvalifikatsiooniga inimesi on tööturul üle 200 000, mistõttu ei saa praeguste koolitusmahtudega kuidagi rahule jääda,“ märkis Ossinovski.
EAKL-i juhi Peep Petersoni sõnul toob madal kutseoskus kaasa pensionieelse töötuse, mistõttu on töötajate koolitamine hädavajalik. „Õppima peaksid aga ka tööandjad,“ leidis Peterson.
Petersoni sõnul oleks taolise riiklikul rahastusel põhineva täiend- ja ümberõppesüsteemi orienteeruv kulu 24 miljonit eurot aastas. „Samas suureneks hõives olijate arv, nende keskmine sissetulek ja sealt omakorda ka maksutulu erinevate maksude lõikes. Lisaks väheneks vajadus sotsiaaltoetuste järele,“ rääkis EAKL-i juht täiendõppesüsteemi mõjust riigieelarvele.
