Mis on töötamise register?

• Millal töötamise register avatakse, et ettevõtja saaks andmed üle kontrollida? Kui 1. juulil, siis kas süsteem kannatab koormuse välja? Kas on üleminekuaeg, et praegu mitteregistreeritud töötajad kirja panna, ilma et karistus järgneks?

Registreerimist saab alustada alates 1. juulist. Kõik kehtivad andmed töötajate kohta, mis on täna kantud haigekassa infosüsteemi, kantakse uude registrisse üle. Seega on soovitav juba praegu üle kontrollida, kas kindlustatud isikute nimekiri haigekassa süsteemis on ajakohane. Töötamise registrisse tuleb täiendavalt kanda andmed nende töötamiste kohta, mida haigekassale edastatud ei ole. Need töötamised, mis ei tule üle haigekassast (lepingud, millega ei kaasne ravikindlustust), tuleb registreerida 1. juulil. Seadus üleminekuaega ette ei näe. Küll aga suhtume süsteemi käivitamise esimestel päevadel mõistvalt ning igat juhtumit käsitleme eraldi. Seega palumegi tööandjatel, kellel on palju selliseid lepinguid, planeerida oma tööd selliselt, et 1. juulil oleks võimalik kõik vajalikud andmed registrisse kanda.

Kes ja milleks töötamise registri andmeid kasutab?

• Kuidas jõuab süsteemi pikem töövõimetusleht? Kas ei oleks mõeldav, et haigekassast tuleks info registrisse juhul, kui töötajalt ei maksta sotsiaalmaksu pikema perioodi jooksul ning ta ei ole esitanud tööandjale veel töövõimetuslehte?

Ei, töötamise register ei kajasta andmeid isikute ravikindlustuse ega sellega seonduvate hüvitiste, töövõimetuslehtede jms kohta.

• Kuidas saab töötukassa andmed seni täidetud vormi jaoks töötajale koondamishüvitise taotlemiseks (staaž, etteteatamise kuupäev jms)?

Selleks, et taotleda töötajale kindlustushüvitist koondamise korral, tuleb tööandjal ka pärast 1. juulit 2014 esitada töötukassale avaldus ning hüvitise taotlemise kord ei muutu. See avaldus mõeldud hüvitise taotlemiseks koondamise korral, mille peab esitama meile tööandja koondamishüvitise taotlemiseks töötajale, kellega ta töösuhet koondamise tõttu lõpetab (töötukassa maksab täiendavat koondamishüvitist nendele töötajatele, kelle töösuhe on koondava tööandja juures kestnud viis või enam aastat, alla viie aasta töötamise korral maksab koondmaishüvitist ainult tööandja).

Hüvitise taotlemise avalduse vorm ja lisatavate dokumentide loetelu on kehtestatud sotsiaalministri 25. juuni 2009. a määrusega nr 56 „Koondamise korral kindlustushüvitise taotlemise avalduse vorm ja lisatavate dokumentide loetelu" (määruse muudatused jõustusid 01.04.2013).

Seoses töötamise registri rakendumisega alates 01.07.2014 on ettevalmistatud eeltoodud määruse muudatused, mille kohaselt täiendatakse avalduse vormi täitmise nõudeid seesuguselt, et töö- või teenistussuhte alguse ja lõppemise kuupäevad ning lõppemise alus kantakse avaldusele vaid juhul, kui nimetatud andmed ei ole kantud töötamise registrisse. Ülejäänud andmed isikute kohta, kellele taotletakse hüvitist (nt töötaja nimi, isikukood, ametniku teenistusstaaži pikkus, pangakonto number, e-posti aadress) tuleb tööandjal avaldusele kanda samamoodi nagu praegu. 01.07.2014 alates veel mõnda aega saame me tööandjatelt avaldusi, kus taotletakse koondamishüvitist inimestele, kelle töösuhe on lõppenud koondamise tõttu enne 01.07.2014 (me kõikide hüvitiste osas oleme seaduse ja määruse tasandil pidanud arvestama sellega, et meil peale 01.07.2014 on mingi aja vältel vaja opereerida paralleelselt kahte menetlust kuni n.ö vanad asjad lõpevad). Töötukassal on maksukorralduse seaduse kohaselt õigus kanda töötamise registri andmeid ainult jõustunud kohtulahendite alusel.

Juhime tähelepanu, et etteteatamise kuupäeva andmevälja ei ole avalduse vormil juba alates 01.04.2013.

Tööandja tõend kindlustatule (kaob ära peale töötamise registri rakendumist) on tõend, mida tööandja on pidanud väljastama töötajale ja mis on olnud üheks töötaja poolt töötuskindlustushüvitise taotlemise dokumendiks. Kuna nüüd töötuskindlustusstaaži arvestus muutub töötamise registri andmete põhiseks ja ka töösuhte lõpetamise andmed tulevad töötamise registrist, siis töötuskindlustushüvitise taotlemiseks ei pea tööandja seda dokumenti enam inimesele väljastama, sest need andmed on tööandja kandnud juba töötamise registrisse.
Allikas: Töötukassa

• Kas info töötamise registri kannete muudatuste kohta ikka jõuab haigekassasse? Kui mitte, siis haigekassa saab teada töötamise liigi muudatusest vaid siis, kui teha uus registreerimine uue töötamise liigiga.

Andmevahetus haigekassaga toimub igapäevaselt ja kõik töötamise registris toimuvad muudatused jõuavad ka haigekassasse.

Kes registreerib töötamise?

• Kes registreerib õpilasmaleva raames tööd tegevad õpilased?

Töötamise registreerib see, kes sõlmib töötamise aluseks oleva kokkuleppe (lepingu) ja teeb väljamaksed ehk see asutus või ettevõte, kelle juures noor tööl käib.

• Emaettevõte maksab tütarettevõtte arve alusel tütarettevõtte juhatuse liikmele tasu. Kas sellisel juhul registreerib tütarettevõte või emaettevõte?

Maksukorralduse seaduse § 25¹ lg 3 järgi on töötamise registreerimisel tööd võimaldavaks isikuks see, kes sõlmib töötamise aluseks oleva kokkuleppe. Juhul kui töötamise aluseks oleva kokkuleppe on sõlminud tütarettevõte, on registreerimiskohustus tütarettevõttel. Juhul kui väljamakse tegija (maksudeklaratsioonide esitaja) ja tegelik tööd võimaldav isik on erinevad, tuleb registreerimisel lisaks märkida tööd tegevale isikule tegeliku väljamaksete tegija andmed. Selleks on töötamise registris eraldi funktsionaalsus.

• Kes registreerib töötajaid riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste puhul, kes kasutavad tsentraliseeritud raamatupidamist, st inimesega sõlmib lepingu nt vallas asuv kool, kuid väljamakseid töötajatele teeb omavalitsus?

Registreerib see asutus, kes sõlmis töötamise aluseks oleva kokkuleppe ehk kool. Samas on koolil võimalik volitada valla töötajat enda nimel töötamisi registreerima. Kuna väljamakse tegijaks on sellisel juhul omavalitsus, tuleb väljamakse tegija töötamise registris selleks ette nähtud kohas eraldi ära märkida.

• Kas füüsiline isik peab registreerima ka võlaõiguslik lepinguga teenuseid osutava isiku? Mis on see põhjus?

Jah, vastavalt maksukorralduse seaduse § 25¹ lg 3 p 4 kohaselt on tööd võimaldavaks isikuks ka füüsiline isik ning kui võlaõiguslik leping on sõlmitud füüsilise isikuga ja töötamisel tekib maksukohustus Eestis, tuleb see töötamine registreerida.

• Kas Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA on äriseadustiku mõistes äriühing? Ja kui, siis millisest vanusest alates tuleb vabatahtlikkuse alusel töötavad isikud kanda töötamise registrisse (nt mudilaskoorid ja laste tantsurühmad)?

Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA ei ole äriseadustiku mõistes äriühing ning vabatahtlikkuse alusel töötavaid isikuid registreerima ei pea.
Lugege täpsemalt juhendit vabatahtliku tegevuse maksustamisest.

Kelle töötamine tuleb registreerida?

• Kas juhatuse liikmed, kes töötasu sellest ettevõttest ei saa, tuleb registreerida?

Ei, vastavalt maksukorralduse seaduse § 25¹ lg 4 kuulub juhatuse liikme töötamine registreerimisele üksnes juhul, kui sellest tekib maksukohustus Eestis.

• Kuidas registreerida, kui isik saab ühest firmast nii juhatuse liikme tasu kui töötab seal ka töölepinguga?

Mõlemad töötamised tuleb registreerida, tekib kaks eraldi töötamise kannet.

• Kas tuleb registreerida endine töötaja, kellele makstakse konkurentsipiirangu hüvitist?

Ei, kuna tegemist ei ole töötamisega maksukorralduse seaduse § 25¹ lg 3 mõttes. Isikule tehtud väljamaksed tuleb aga deklareerida tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonis (TSD).

• Kas endine töötaja tuleb registreerida, kui peale lepingu lõppemist makstakse talle nt preemiat või tulemustasu (nt aasta lõpus)?

Ei, kuna töötamine on lõppenud ning väljamakse tehakse juba lõppenud töötamise (varasema perioodi) eest.

• Poola ettevõtte lähetab oma Poola töötajad aastaks Eestisse tööle. Poola ettevõte registreerib end mitteresidendist palgamaksude maksjaks ning tasub töötasult maksud ja maksed vastavalt Eesti seadusandluse kohaselt, kuivõrd Poola töötajad viibivad Eestis kauem kui kuus kuud. Kas Poola ettevõttel tuleb Eestisse lähetatud töötajad (Poolas sotsiaalselt kindlustatud, eksisteerib A1) töötamise registris registreerida?

Jah. Vastavalt maksukorralduse seaduse § 25¹ lg 4 tuleb töötamine registreerida, kui tekib Eestis maksukohustus. Kui isikutel ei ole õigust Eesti ravikindlustusele (nad on kindlustatud Poolas), tuleb registreerimisel valida töötamise liigiks „Töötamine tulumaksukohustuse tekkimisega Eestis, sotsiaalkindlustuse maksud välisriigis“.

• Kas tulumaksuga maksustatud stipendiumisaaja tuleb ka töötamise registris registreerida (TSD-l deklareerime)? Sinna alla käivad ka muud ainult tulumaksuga maksustatavad deklareeritavad tasud: rendi-, autori-, litsentsi- jms tasud?

Ei, kuna ühelgi nimetatud juhtudest ei ole tegemist töötamisega maksukorralduse seaduse § 25^a lg 3 mõttes, v.a. autorlepingu alusel uue teose loomise või kasutamise korral, mil kohaldatakse autorilepingule võlaõigusseaduses töövõtu kohta sätestatut (Autoriõiguse seadus § 48 lg 4). Sellisel juhul peab töötamise registreerima.

• Minu küsimus puudutab olukorda, kui on sõlmitud suuline leping ja selle kestvus on kolm nädalat. Kas see läheb selle punkti alla, mis juhendis on toodud - Kelle töötamine tuleb registreerida?, seda olenemata lepingu vormist?

Jah, registreerida tuleb kõikide füüsiliste isikute töötamised, kelle töötamisel tekib Eestis maksukohustus ning seda olenemata lepingu vormist ja ajalisest kestvusest.

• Kui vormistatakse tööettevõtuleping näiteks üheks päevaks (ettekande pidamine vms) ning sellel isikul on põhitöökoht teises ettevõttes ning miinimum kuumääralt sotsiaalmaksu tasuda ei tule, kas tuleb registreerida kui "võlaõiguslik leping"? Kui leping sõlmitakse üheks päevaks, kas siis registreerimise algus ja lõpp märkida samale päevale?

Jah, sellisel juhul tuleb valida töötamise liigiks „võlaõiguslik leping“. Töötamise alguse- ja lõpukuupäev on sama.

• Millal tuleb vabatahtlik registreerida?

Vabatahtlike registreerimisel on oluline esmalt silmas pidada, et see kohustus on vaid äriühingul ja FIE-l. Enne registreerimist tuleb alati hinnata, kas tegemist on vabatahtliku tegevusega või füüsilise isiku poolt konkreetse töö tegemisega tasu saamise eesmärgil. Kui töötaja saab maksustatavat tasu, ei ole see enam vabatahtlik tegevus ja registreerimisel tuleb valida vastav töötamise liik (tööleping, VÕS jne). FIEde puhul soovitame lähtuda ka sellest, kas töö, mida vabatahtlik teeb, on seotud FIE ettevõtlusega või mitte. Kui see on seotud ettevõtlusega, tuleb registreerida ka vabatahtlik töötamine.

Lugege täpsemalt juhendit vabatahtliku tegevuse maksustamisest.

• Kas 01.07.2014 tuleb registreerida kõik ka senised käsunduslepingud töötamise registrisse, mis ei ole haigekassas registreeritud?

Jah. Kõik võlaõigluslikud lepingud (sh käsundus, kui tekib maksukohustus Eestis), mis ei ole haigekassas registreeritud, tuleb 1. juulil töötamise registris registreerida töötamise algusega 01.07.2014. Kuna isikutele ei laienenud ravikindlustus, ei olnud neid töötamisi vaja haigekassas registreerida. Registris on kaks võlaõigusliku lepingu liiki, vastavalt kas soovitakse ravikindlustust (võlaõiguslik leping sotsiaalmaksu tasumisega kuumääralt) või mitte (võlaõiguslik leping).

• Vallavalitsuste sihtasutuste nõukogu liikmetele otsustatakse palka maksta X hetkel volikogu määrusega. Kui antud isikute kohta mingeid konkreetseid lepinguid pole, kas siis pole vaja registreerida?

On vaja registreerida. Töötamine, mille osas tekib maksukohustus, tuleb registreerida (maksukorralduse seadus § 25¹ lg 4). Registreerib see asutus, kes sõlmis töötamise aluseks oleva kokkuleppe ehk lepingu.

• Kui on sõlmitud leping kontrollorgani töö tegemiseks, kas siis saab registreerida võlaõigusliku lepingu ilma sotsmaksu kohustuseta?

Jah, kui igakuised väljamaksed puuduvad ning sotsiaalmaksu igakuiselt ei tasuta. Töö tegijal puudub sellisel juhul ravikindlustus.

• Kui isikul on nii tööleping kui ka võlaõiguslik leping ning 30.06.2014 tuleb haigekassast tööleping üle, siis kas 01.07.2014 tuleb lisaks sisestada ka võlaõiguslik leping?

Jah, võlaõigusliku lepinguga töötamise alguse kuupäevaks tuleb sel juhul märkida 01.07.2014.

• Kas volikogu liikmed, kes tasu ei saa, tuleb registreerida?

Ei, volikogu liikmed tuleb registreerida vaid juhul, kui töötamisest tekib Eestis maksukohustus (maksukorralduse seadus § 25¹ lg 4).

• Kas seltsingu töötajad registreeritakse?

Kui tekib on maksukohustus, tuleb registreerida. Seltsingu töötaja saab registreerida üks seltsingu liige enda nimel füüsilise isikuna (nagu toimub ka väljamaksete deklareerimine). Kui maksukohustust töötamisel ei teki, st väljamakseid ei ole, registreerida ei tule.

• Kas töötamise registris tuleb registreerida ka FIE abikaasa?

Töötamise registris FIE ettevõtte tegevuses osalevat abikaasat registreerima ei pea. FIE ettevõtte tegevuses osalev abikaasa on äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja abikaasa, kes osaleb füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses ning kellel ei ole füüsilisest isikust ettevõtjaga sõlmitud töölepingut või töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks võlaõiguslikku lepingut.

Lugege täpsemalt juhendit "FIE abikaasa registreerimine maksukohustuslaste registris ning abikaasa eest sotsiaalmaksu arvestamine, deklareerimine ja tasumine".

• Kas töötamise registrisse peab registreerituks jääma töötaja, kes on saadetud mõneks ajaks välismaale ja isikul Eestis maksukohustust selle aja eest ei teki?

Ei, maksukohustuse üleminekul teise riiki tuleb töötamine lõpetada vastavalt maksukorralduse seaduse § 25¹ lg 3 p 6.

• Saame aru, et kõik füüsilised ja juriidilised isikud peavad oma töötajad registreerima. Aga erandina on välja toodud, et registrisse peavad kandma andmed ka äriühingud ja füüsilisest isikust ettevõtjad vabatahtlikkuse alusel töötavate isikute kohta. Kas MTÜ selles kontekstis tuleb mõista äriühinguna? Kas MTÜ-s ürituste korraldamisel abiks olevad vabatahtlikud tuleb kõik töötamise registrisse kanda (vabatahtlikud tasu ei saa)?

MTÜ ei ole selles kontekstis äriühing ja vabatahtlikke registreerima ei pea.

Lugege täpsemalt juhendit vabatahtliku tegevuse maksustamisest.

• Kui on samaaegselt nii juhatuse liige ja ka töötaja, kumma kande peab töötamise registris registreerima?

Kui juhatuse liige saab juhatuse liikme tasu, mille osas tekib Eestis maksukohustus, tuleb see töötamine registreerida. Kui samal ajal teeb isik tööd ka töölepingu alusel, tuleb ka see töötamine registreerida Tekib kaks töötamise kannet.

• Kas töötamise registrisse tuleb registreerima hakata ka honorarisaajaid (kellele makstavalt honorarilt deklareerime sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksu)? Nad ei ole aga meie firma lepingulised töötajad, vaid tehakse meile mingi artikkel, pilt vmt, mille eest me maksame neile honorari, kui teos on kätte saadud ja ka avaldamisse läinud. Meile pole ette teada, millal nad seda teost/tööd tegema hakkavad ja kas me üldse selle avaldame ja seega kas tasustamisele läheb, seega ei ole võimalik teada ka nö alustamise kuupäeva, vaid ainult väljamaksu kuupäev (mil honorar määratakse).

Töötamise registris tuleb registreerida honorarisaajad, kui nende puhul on tegemist töötamisega maksukorralduse seaduse § 25¹ lg 3 mõttes, mille kohaselt loetakse töötamiseks muuhulgas töö tegemist võlaõigusliku lepingu alusel. Töötamise alguseks on sellisel juhul lepingu jõustumise kuupäev.

Võlaõigusseaduse § 9 „Lepingu sõlmimine“ kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Pakkumusele nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, välja arvatud juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest.

Kui honorari (millelt deklareeritakse sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakset) makstakse näiteks ettetellitud töö või teenuse (artikkel, pilt vms) eest võlaõigusliku tellimuslepingu alusel, siis lepingu jõustumise kuupäevaks võiks lugeda autori nõustumist toimetuse ettepanekuga artikli kirjutamise kohta, muudel juhtudel – toimetuse otsuse langetamist artikli avaldamise ja selle eest honorari maksmise kohta.

Litsentsilepingu (nt autoriõiguse loovutamine) alusel tasu (millelt makstakse ainult tulumaksu) saajaid töötamise registris ei registreerita, kuna antud juhul ei ole tegemist töötamisega maksukorralduse seaduse § 25¹ lg 3 mõttes.

Millised andmed tuleb registrisse kanda?

• Kui töötaja on praegu lapsehoolduspuhkusel ning naaseb tööle näiteks novembris 2014, kas sellisel juhul tuleb ka mingi kanne registrisse teha?

Kõik kehtivad andmed töötajate kohta, mis on täna kantud haigekassa infosüsteemi, kantakse uude registrisse üle. Töötaja naasmisel tööle tuleb töötamise registris töötamise peatumine lõpetada.

Kuidas saab välismaalane töötamise registreerimiseks Eesti isikukoodi?

• Kas selleks, et Eesti tööandja saaks mitteresidendist (sh Euroopa Liidu kodanik) töötaja töötamise registris registreerida, tuleb mitteresidendil hankida Eesti isikukood?

Jah, kuna töötamise registreerimine toimub isikukoodi põhiselt. Kui aga isik viibib Eestis lühiajaliselt, ta ei soovi Eestis sotsiaalseid tagatisi, on võimalik kuni viieks päevaks töötamine registreerida ka isikut tõendavas dokumendis kajastatud nime ja sünniajaga.

Isikukoodi on võimalik taotleda kohalikust omavalitsusest koos elukoha registreerimisega, elukohta registreerimata maavalitsusest või Eesti välisesindusest.

Rohkem informatsiooni saab Siseministeeriumi kodulehelt isikukoodi saamise ja taotlemise kohta ning Politsei- ja Piirivalveameti kodulehelt isikut tõendavate dokumentide kohta.

Kuidas ja kus saab töötamise registreerida?

• Kas Eesti isikukood taotlemine muudab isiku maksuhalduri maksukohustuslaste registris automaatselt Eesti maksuresidendiks?

Ei, maksuresidentsus ei teki isikukoodi väljastamisest, vaid maksuseadustes sätestatud tingimustel. Kui isik leiab, et maksuhaldur käsitleb tema maksuresidentsust valesti, tuleb õige riigi residentsuse tuvastamiseks pöörduda maksuhalduri poole.

• Kas (ja millises ulatuses) on piiratud 5-päevase töötamise uuesti registreerimine samal isikul?

Maksukorralduse seaduse § 25⁴ järgi on sünniajaga registreerimine ette nähtud kuni 5-päeva pikkuseks töötamiseks juhtudel, mil isikul ei ole objektiivsetel asjaoludel võimalik isikukoodi taotleda. Kui töötamine kestab tegelikkuses kauem, tuleb isikul võtta isikukood. Samale isikule korduvalt 5 päevaks töötamise registreerimisel piirangud aga puuduvad. Ilma isikukoodita registreeringu korral ei laiene töötajale Eestis sotsiaalsed tagatised (nt ravikindlustus).

• Kolmandatest riikidest lühiajalise viisaga isikutega on seni tööleping sõlmitud sünniajaga ja mitteresidendi (B) koodiga. Millise seaduse §-i alusel kohustada neid taotlema isikukoodi ja kes ning millise dokumendi väljastab välismaalasele isikukoodi fikseerimiseks?

Aluseks on maksukorralduse seaduse § 25², mis kohustab tööd võimaldavat isikut registreerima § 25¹ lg 4 või lg 5 nimetatud isiku töötamise alustamise, peatamise ja lõpetamise ning töötamise liigi. Maksukorralduse seaduse § 25⁴ lg 1 järgi on registreerimisel kohustuslik töötamise registrisse kanda tööd tegeva isiku isikukood või isikukoodi puudumisel kuni 5-päevase töötamise korral sünniaeg. Isikukoodi saab töötaja endale taotleda lähimast kohalikust omavalitsusest (koos elukohateate esitamisega), maavalitsusest (ilma elukohta registreerimata) või Eesti välisesindusest (ilma elukohta registreerimata).

Kui isikule moodustatakse isikukood töötamise registrisse kandmiseks, siis väljastatakse isikule tema soovi korral väljavõte rahvastikuregistrist või kiri, kus isikukood kajastub. Isikut tõendava dokumendi taotlemiseks on eraldi reeglid ning õigust nt ID-kaardi saamiseks sellisel juhul automaatselt ei teki.

Rohkem informatsiooni saab Siseministeeriumi kodulehelt isikukoodi saamise ja taotlemise kohta ning Politsei- ja Piirivalveameti kodulehelt isikut tõendavate dokumentide kohta.

• Kui ühel asutusel on mitu registrikoodi (nt allasutused), kas selleks tuleks eraldi koodid ära kaotada või saab registri osas erinevaid koode ikkagi ühe tööandjana käsitleda?

Maksukorralduse seaduse § 25¹ lg 3 järgi on töötamise registreerimisel tööd võimaldavaks isikuks see, kes sõlmib töötamise aluseks oleva kokkuleppe. Juhul kui ühel asutusel on mitu eraldi allasutust, kuid kasutatakse tsentraliseeritud raamatupidamist ja/või personaliarvestust, on võimalik lahendada registreerimine volituste süsteemi kaudu. See tähendab, et kõik allasutused peavad volitama ülemasutust enda eest registrikandeid tegema. Personalitöötaja, kes teeb registrikande, peab e-maksuametisse/e-tolli sisenedes valima õige rolli (allasutuse), ning seejärel vajalikud andmed registrisse sisestama. Töötamise registris ei ole võimalik erineva registrikoodiga asutusi käsitleda ühe tööd võimaldava isikuna.

• Kas TSD ja töötamise register saavad olema omavahel seotud?

Plaanime luua võimaluse TSD eeltäitmiseks töötamise registri andmetega. Kindlasti analüüsime ja võrdleme TSD ja töötamise registri andmeid, kuid töötamise registri ja TSD kannete erinevused ei saa takistuseks TSD esitamisel ega ka töötamise registreerimisel.

• Millisel telefoninumbril saab lihtsustatud registreerimist vormistada või millisel SMS aadressil?

Info telefoninumbrite kohta avaldame oma kodulehel.

Kas töötamise registris on võimalik andmeid parandada?

• Kui töötaja on registreeritud, aga tööle üldse ei ilmugi, kas sel juhul on võimalik registreeritud töötaja registrist kustutada? Kas seda saab teha ainult teenindusbüroos ja pole võimalik teha elektrooniliselt ja mis hetkest alates see on võimalik?

Juhul kui töötamise registrisse on kantud töötamine, mis mingil põhjusel ei alga, on võimalik see kanne elektroonselt tühistada kolme kuu jooksul töötamise alguseks märgitud kuupäevast arvates. Paranduste tegemiseks ei pea sellisel juhul teenindusbüroosse tulema, vaid need soovitame teha läbi e-maksuameti. Kui töötamise algusest on möödunud kolm kuud ning kannet soovitakse tühistada, tuleb pöörduda Maksu- ja Tolliameti büroosse (MKS § 26¹ lg 1 ja 2).