Tööhõive ületab buumiaegset taset kaugelt
Eesti tööturustatistika kipub viimastel aastatel pakkuma pidevalt positiivseid üllatusi. Värsked tööjõu-uuringu andmed eelmise aasta lõpu kohta näitavad, et 2017. aasta viimastel kuudel piirdus töötuse määr vaid 5,3%-ga. Seega jäi töötus praktiliselt samale tasemele kui III kvartalis, kus sesoonse mõju tõttu on töötus tavaliselt aasta madalaim. Kokkuvõttes annab see 2017. aasta keskmiseks töötuse määraks 5,8%, mis on madalaim tase alates 2008. aastast. Pikka aega madalal püsinud töötus annab ilmselt põhjust üle vaadata ka hinnangud Eesti „loomulikule“ töötuse määrale, mida varasemalt umbes 8% juurde on paigutatud. Rekordini on siiski veel minna – ajalooliselt kõige madalam töötuse tase mõõdeti Eestis 2007. aastal, kui see piirdus kõigest 4,6%ga.
Kuigi omaaegset töötuse taset ei ole veel saavutatud, on võrreldes eelmise majandus-buumiga oluliselt suurenenud inimeste soov ja võimekus tööturul aktiivsena püsida. Keskmiseks tööhõivemääraks mõõdeti mullu 67,5%, mis on üks kõrgemaid kogu Euroopa Liidus ja ületab kaugelt 2007. aasta taset. Seejuures on märkimisväärne, et parimas tööeas olevate 30-39-aastaste inimeste tööhõive on täna isegi buumiaegsest madalam. Nimelt on tööhõive kasvanud peamiselt just pensionieelikutest töötajate arvelt. Kümne aasta vältel on 60-64-aastaste vanuserühmas hõivemäär tõusnud 40%-lt enam kui 57%-ni. Oluliselt on suurenenud ka pensioniikka jõudnud inimeste tööhõive, mis 65-69-aastaste puhul küündib juba kolmandikuni. Võrreldes 2007. aastaga on kahekordistunud isegi 70-74-aastaste inimeste hõive. Kuigi vanemaealiste inimeste aktiivsemat osalemist tööturul on toetanud mitmed tegurid, ei ole seejuures vähetähtis inimeste tervis. Kümne aasta vältel on paranenud nii arstiabi kvaliteet kui ilmselt ka inimeste enda teadlikkus, kuidas tervist hoida. Statistiliselt peegeldab seda näitaja „tervena elada jäänud aastad“, mis tänastele pensionieelikutele palju helgemat tulevikku lubab kui 10 aastat tagasi.
Töökäte nappus süveneb
Madala töötuse varjukülg on ettevõtete süvenev mure tööjõunappuse ja sellest jõudu ammutava palgakasvu pärast. Eelmise aasta III kvartalis loetleti täitmata ametikohtasid 12 700. Päris buumiaegne tase see küll veel ei ole, kuid näiteks teenindussektoris on vabu töökohti juba poolteist korda enam kui 2007. aastal. Kiire majanduskasvu ja suureneva nõudluse tingimustes probleem aina süveneb. Juba praegu on konjunktuuriuuringute põhjal nii teenindussektoris kui ka ehitussektoris saanud ettevõtete jaoks nõudlusest suuremaks probleemiks võimekus leida tellimuste täitmiseks piisavalt tööjõudu. Olukord on pisut parem tööstussektoris, kuid ka seal hakkab töökäte nappus aina enam edasist kasvu piirama.
Kuigi 2017. aasta keskmise palga kohta avaldatakse andmed alles märtsis, küündis brutopalga kasv mullu tõenäoliselt 7% lähedale. Eelmise aasta IV kvartali kohta on andmed avaldanud juba maksuamet, kelle statistika põhjal kiirenes palgakasv aasta lõpus koguni 8,5%-ni. Ettevõtlussektori kasumlikkuse paranemine 2017. aastal on palgakasvule andnud küll veidi kindlama aluse. Samas püsib tööjõukulude osakaal sisemajanduse kogutoodangus endiselt 50% lähedal, mis on rikka riigi tase. Näiteks Šveitsis küündib see näitaja lausa 60%-ni, kuid võttes arvesse ettevõtete töö keerukust, sarnaneb Eesti majanduse struktuur oluliselt enam Lätile ja Leedule, kus tööjõukulude osakaal jääb umbes 45% juurde sisemajanduse kogutoodangust.
Majandusteoreetiliselt võiks Eesti-suguses, Euroopa Liidu mõistes siiski areneva majandusega riigis, tööjõupuudus ja kiire palgakasv omada ka positiivset mõju. Vaieldamatult on Eesti ekspordi üks olulistest eduteguritest olnud suhteliselt odav tööjõud, mis on võimaldanud siin toota ja Põhjamaadesse müüa kaupu, mille tootmiskulud seal liialt kalliks osutuksid. Nüüd, kus inimesi napib ja tööjõukulud kiiresti tõusevad, selliste äriplaanide suhteline tasuvus väheneb. Ideaalses maailmas peaks see suurendama ettevõtjate motivatsiooni mõelda välja uusi äriplaane, mis lubaksid toota kallimaid tooteid väiksema hulga inimestega. Kahjuks ei toimu sellised muutused kuigi kiiresti. Samuti puudub selle nähtuse mõõtmiseks, vähemalt lühiajalises plaanis, piisavalt täpne tööriist. Laialdaselt kasutatav tootlikkuse mõiste, mis väljendab palkade ja kasumite summa jagatist töötajate arvu või töötundidega, sõltub sageli enam muudest teguritest, kui tegelik äriplaanide „kvaliteet“. Kui 2016. aastal oli ettevõtete nigela kasumlikkuse tõttu madal ka tootlikkus, siis eelmise aasta kiire majanduskasv parandas seda oluliselt. Samas on raske uskuda, et Eesti ettevõtluses oleks aastaga toimunud tohutu hüpe väärtusahelas.
Soome tööturg tugevneb
Tööjõunappust on viimastel aastatel aidanud kompenseerida varem välismaal elanud eestlaste tagasiränne. Kõige arvukamalt on naasjaid olnud seejuures Soomest. Ametlikule rändestatistikale lisanduvad veel inimesed, kes on Soomes tööl olnud ajutiselt, kuid nüüd on kodumaal leidnud paremat rakendust. Ühelt poolt on seda trendi tagant tõuganud Eesti tööturu kiire areng. Teisalt ei ole vähetähtis, et põhjanaabrite majandus ja tööturg on samal ajal kiratsenud. Pärast esialgset finantskriisist taastumist pöördus majandus 2012. aastal uuesti langusesse ja tõsisemast kasvust sai seal uuesti rääkida alles 2016. aastal. Kriisi sügavust iseloomustab fakt, et prognoositavalt taastab Soome majandus oma 2008. aasta mahu alles tänavu, 10 aastat hiljem. Töötus saavutas reguleeritud Soome tööturul 9,5%-ga tipu 2015. aasta keskpaigas, kuid uutele värbamistele tähendas ebakindel keskkond selget „ei“-d. Pea külmununa on püsinud ka palgad, millega on, küll vastumeelselt, nõus olnud isegi ametiühingud, et taastada majanduse konkurentsivõime.
Reformide ja Euroopa kiirema majanduskasvu tuules on tänaseks olukord Soomes paranemas. Mullu ületas Soome majanduskasv 3%, mis on üle aastate kiireim tase. Ka töötus on tänaseks alanenud 8,4%-ni. Mullu taastas Soome oma staatuse Eesti peamise ekspordipartnerina ja sealse turuga seotud ettevõtteid võib ilmselt lugeda tuhandetes, mistõttu on majanduse taastumine meie jaoks mõistagi kasulik. Niivõrd ühene pole lugu aga sealse tööturuga. Prognoositavalt hakkab Soomes pikemas plaanis kiirenema ka palgakasv, mis peaks 2019. aastaks jõudma 2,5%-ni. Kõrgema palgataseme tõttu võrdub see eurodes mõõdetuna aga umbes 6-7-protsendilise palgakasvuga Eestis, mis võib taas kord hakata suurendama eestlaste soovi käia tööl teisel pool lahte.
