Ukrainast Eesisse põgenenud inimestel ja siin enne sõja algust viibinud inimestel on mitmeid erinevaid seaduslikke aluseid Eestis elamiseks. Nendeks võimalusteks on:
- viisavabadus
- elamisluba
- viibimine PPA üldkorralduse alusel
Kõik need variandid võimaldavad töötamist.
Töötama asumiseks peab olema isikukood. Selle saamine sõltub, millisel alusel inimene Eestis elab. Kui inimesel on Eestis elamisluba, või ta on Eestis viisaga ja on oma töötamise registreerinud, siis on tal juba olemas ka isikukood.
Kui tegemist on inimesega, kes on otsustanud siia jääda viisavabaduse alusel, siis saab ta isikukoodi soovi avaldada maakonnakeskuse kohalikule omavalitsusele. Koormused on kasvanud, kuid praegu saadakse veel kenasti hakkama, see on pigem päeva kui päevade teema.
Kehtiva välismaalaste seaduse järgi saab ajutise viibimisalusega välismaalane, sh Ukraina kodanik, töötada lühiajaliselt 365 päeva 455 järjestikuse päeva jooksul. Töös on kiireloomulised seadusemuudatused, mis lihtsustavad töötamist selliselt, et nimetatud piirang konkreetse sihtgrupi suhtes sõja kestmise ajaks ei kehti.
Kui inimene kuulub ajutise kaitse saajate ringi ja seda taotleb, siis saab ta elamisloa. Sellisel juhul võib inimene töötada nagu kõik teised elamisloa alusel Eestis elavad kolmandate riikide kodanikud. Ajutise kaitse direktiivi, Euroopa Nõukogu rakendusotsuse ja Vabariigi Valitsuse korralduse alusel kuuluvad ajutise kaitse saajate ringi peale 24.02 Ukrainast lahkunud Ukraina kodanikud, Ukrainas pagulase staatuse saanud inimesed ja nende laiendatud perekonnaliikmed.
Alates 24.02.2022 lahkunud ja sihtrühma kuuluvad inimesed saavad alates 10. märtsist taotleda ajutist kaitset, mis tagab neile elamisloa ning juurdepääsu haridusele ja tööturule. Protsess võtab aega umbes tund aega. Ajutist kaitset saab taotleda PPA teenindussaalides. Eelnevalt on vajalik broneerida aeg. Samuti planeerib PPA luua mobiilsed menetluspunktid majutuskohtadesse, kus Ukrainast saabunud sõjapõgenikud viibivad. Sellisel juhul aega broneerida ei ole vaja.
Töötamise osas tähendab ajutise kaitse rakendumine, et inimesed saavad elamisloa, tekib õigus saada teenuseid ja asuda tööle võrdsetel alustel alaliste elanikega. Teisisõnu palganõuet värbamisel ei ole, nagu kohalikule töötajale, tuleb maksta vähemalt töötasu alammäära (654.- eurot kuus).
Töökohtade pakkumiseks soovitab liit kasutada TÖÖTUKASSA KESKKONDA.
KKK mis on ajutine kaitse ja kellele laieneb.
Neile ukrainlastele, kes töötasid Eestis juba enne 24.veebruari, kehtivad endised reeglid (Eesti keskmise palga maksmise nõue). Valitsusel on plaan neid reegleid muuta nende jaoks, kellel tööluba on lähiajal lõppemas ja kes ei plaani Eestist lahkuda (0,8-kordne sektori keskmine palk), aga see võtab veel aega ja nõuab seadusemuudatust riigikogus.
