Kõige levinum on uute tehnoloogiate kasutamine turundussektoris, kus peaaegu üheksa töötajat kümnest kasutab ChatGPT-d.
Lisaks uute tehnoloogiate kasutamisele uuriti ka seda, kas töötajad on sellistest tehnoloogiatest üldse midagi kuulnud. Selgus, et AI ja masinõppe tehnoloogiate tuntus on Eesti inimeste seas aastaga kahekordistunud. Kui 2023. aasta kevadel tehtud uuringus tõi 41 protsenti vastajatest esile, et nad ei ole sellistest tehnoloogiatest midagi kuulnud, siis tänavu kevadel oli selliste vastajate arv langenud 18 protsendile.
„Uute tehnoloogiate kasutamise on praeguseks omaks võtnud turundajad, IT-sektori töötajad ja ka personalitöötajad, mis võib anda neile märgatava konkurentsieelise tööturul, sest nõudlus AI-oskuste järele on kasvavas trendis,“ ütles CVKeskus.ee tööportaali turundusjuht Henry Auväärt.
„Koguni 88 protsenti turundajatest on 2024. aastal kasutanud tehisintellektil ja masinõppel põhinevaid tehnoloogiaid ja sealjuures kolm neljandikku turundussektori töötajatest kasutab ChatGPT-d ja muid selliseid tehnoloogiaid oma töös,“ lisas Henry Auväärt.
Uute tehnoloogiate kasutamisel järgnevad turundajatele IT-sektori töötajad 84 protsendiga ja personalitöötajad 83 protsendiga.
Keskmisest levinum on tehisintellekti ja masinõppe tehnoloogiate kasutamine ka juhtimise ja konsultatsiooni ning analüüsi ja arendusega seotud töötajate seas 73 protsendiga ning panganduses 68 ja haridussektoris 66 protsendiga. Näiteks 40 protsenti õpetajatest on 2024. aastal kasutanud oma töös ChatGPT-d.
Kõige vähem on uute tehnoloogiatega kokku puutunud põllumajanduses 45 protsendiga, kaubanduses 50 protsendiga ja sotsiaaltöö sektoris töötavad inimesed 52 protsendiga.
Selliseid vastajaid, kes ei ole uutest tehisintellekti ja masinõppe tehnoloogiatest mitte midagi kuulnud, leidub kõige rohkem majutus- ja toitlustussektoris, kus neid on 30 protsenti töötajatest, sotsiaaltöö valdkonnas 27 protsenti, korrakaitses 26 protsenti ning transpordi- ja logistikavaldkonnas samuti 26 protsenti.
Töötajatest, kes on uutest tekstiloome tehnoloogiatest midagi kuulnud, kasutab iga neljas ehk 26 protsenti neid oma töös, 17 protsenti huvitegevuses, 16 protsenti õpingutes ja pisut vähem kui kümnendik ehk seitse protsenti ka tööle kandideerimisel.
Enim ehk 30 protsenti kasutatakse tehisintellekti ja masinõppe tehnoloogiaid aga hoopiski meelelahutuseks, näitavad värske küsitluse tulemused.
Võrdlusena on Lätis ChatGPT-d kasutanud tänavu 41 protsenti inimestest, nagu näitavad Läti tööportaali CVMarket.lv hiljutise tööturu-uuringu tulemused.
Lätlased kasutavad ChatGPT-d aga märgatavalt vähem tööga seotud ülesannete lahendamisel – kõigest pisut rohkem kui kümnendik vastajatest on ChatGPT-d kasutanud oma töös. Enim kasutatakse seal masinõppe tehnoloogiaid õppetöös ja seda isegi rohkem kui Eestis.
