Fontese partneri Irja Rae sõnul valitseb praegu olukord, kus pool kogu palgarahast koondub 25% töötajate kätte, neist kaks kolmandikku on seejuures mehed.
“Isegi sama väärtusega tööde puhul võib turul olla küllaltki erinev palgatase – naised satuvad sama grupi sees pigem madalama ja mehed kõrgema palgaga positsioonidele. Probleemi algpõhjuseid on palju, aga kindlasti on see seotud ühiskonnas kehtivate stereotüüpidega naiste ja meeste töödest, koolihariduse ning organisatsioonide väärtuste, koolitus- ja arendusprogrammidega,” selgitas Rae palgalõhe tagamaid.
Kogupalga vahe meeste ja naiste vahel oli Fontese palgauuringu andmetel 2015. aastal 8%, 2016. aastal tõusis see 9%-le. Fontese metoodika erineb mõnevõrra Eestis varem tutvustatud Eurostati või PRAXIS-e soolise palgalõhe uuringu meetoditest, sest võrdleb omavahel palgaerinevusi erinevate tööperede lõikes, pakkudes olemasolevate uuringute kõrvale detailsemat vaadet.
“Hea uudis on, et naiste ja meeste palgatõus on protsentuaalselt olnud ühesugune ning ka töötajate arv, kelle palk tõusis, on sooti võrdne. On näha, et mitmed organisatsioonid panustavad aina enam sellesse, et maksta samaväärsel ametipositsioonil meestele ja naistele võrdset palka ning hoida mitmekesisust erinevate ametipositsioonide täitmisel,” ütles Rae.
Fontese 2016. aasta palgauuringus on 400 organisatsiooni ja ligi 80 000 töökoha palgaandmed. Uuring on Eesti kõige laiaulatuslikum ja seda viiakse 1995. aastast läbi igal aastal.
Tööd hinnatakse sarnase sisu põhjal tööperedesse ja tööpere sees keerukuse järgi omakorda tasemetesse. Igale tööpere tasemele on omistatud numbriline väärtus, mis arvestab töö tegemiseks vajalikku kvalifikatsiooni, töö keerukust ning vastutust. Numbrilise väärtuse ehk töö suuruse järgi on võimalik võrrelda ka erineva sisuga tööde palgatasemeid.
