Kevadega võrreldes palgaootused muutunud ei ole ja eelmise aasta sügisega võrreldes on töötajate mediaanpalgaootuse kasv pidurdunud – siis kasvasid töötajate palgasoovid 300 euro võrra. Töötajate palgaootuse kasv võttis hoogu maha ka tervisekriisi aastatel ja oodatud palganumber hakkas taas suurenema 2022. aasta kevadel.
Mediaanpalgaootus näitab piiri, millest pooled ootused on suuremad ja pooled väiksemad. Tööandjale tähendab 2000-eurose palgasoovi rahuldamine üle 3400-eurost tööjõukulu koos kõigi maksudega.
Aastaga on tõusnud nii palgaootuste alumine kui ka ülemine piir: 10 protsenti töötajatest lepib 1250-eurose või väiksema netopalgaga, 10 protsenti soovib aga teenida vähemalt 3500 eurot või rohkem. Aasta tagasi olid samad näitajad vastavalt 1100 eurot ja 3000 eurot. Vahemik, kuhu jäävad poolte töötajate palgaootused, aastaga muutunud ei ole ja see on jätkuvalt 1500–2500 eurot neto.
Küsitluses osalenud töötajatelt küsiti ka palgaootust töökoha vahetamisel ja see aastaga muutunud ei ole. Töökoha vahetamisel oli töövõtjate palgaootus juba eelmisel sügisel 2000 eurot ja samale tasemele jäi see ka tänavu, ilmselt on selle põhjus vähenenud töövõimaluste arv tööturul. Samas on aga aastaga kerkinud töökoha vahetamisel soovitud palga alumine piir 200 euro võrra ja ülemine piir 300 euro võrra.
Töötajatelt uuritakse ka, kui tõenäoliseks nad soovitud palga saamist peavad. Kaks kolmandikku töötajatest seda tõenäoliseks ei pea. Pea iga viies vastaja ehk 17 protsenti pidas palgaootuse realiseerumist aga võimalikuks. Töötajate palgaootus erines reaalselt teenitavast palgast sel sügisel 500 euro võrra.
Palgaootuse kasv käib tavaliselt koos töötasude kasvuga – üle pooltel küsitluses osalejatel oli aasta jooksul põhipalk tõusnud. Lisaks mõjutab palgasoovi suurenemist töötajate vajadus tulla majanduslikult toime. Kuigi rohkem kui pooled vastajatest tulevad jätkuvalt oma töötasuga enam-vähem toime, on iga teise töötaja hinnangul tema toimetulek eelmise aastaga võrreldes kehvemaks muutunud.
