Umbkaudu kolmandik uuringule vastanud 451 Eesti tööandjast leiab, et kiire hinnatõus mõjutas nende palgamuudatusi. Ka tuleval aastal näevad tööandjad ette keskmiselt 6 protsendi suurust palgatõusu, ent siiski saab pea kolmandik inimestest palka vähem, kui on elamisväärse töötasu piir, teatas Figure Baltic Advisory.
"Tänavu on peategelaseks kindlasti inflatsioon ja tööandjate toimetulek sellega. Inflatsioon sõi kõiki ühevõrra. Palgasurve oli kõigis segmentides ühesugune ja tööjõu kättesaadavus problemaatiline," kommenteeris Figure Baltic Advisory tasutiimi juht Irja Rae.
Baltikumi-üleselt on palgakasvu protsendid riigiti üsna sarnased, Leedu tööandjad tajuvad veidi suuremat palgasurvet, eeldades tuleval aastal Eestist ja Lätist suuremat palgakasvu. "Tänavune palgakasv oli väga laiapõhjaline, saavutasime selle tasemega rekordi. Viimati nägime üle 10 protsendi ulatunud keskmise kuu põhipalga muutust 2008. aasta palgauuringus, enne toonast kriisi," täiendas Figure Baltic Advisory analüütik-konsultant Ilmar Põhjala.
Kahjuks jääb ligemale kolmandik palkasid endiselt alla elamisväärse tasu piiri. "Elamisväärne tasu ehk living wage tähistab sissetulekut, millega inimene jaksab lisaks elukoha kuludele, toidule ja muudele elementaarsetele kuludele osta ka mõne teatripileti, käia trennis ja teha muud, mis muudab elu elamisväärseks," selgitas Rae. Figure Baltic Advisory arvutuste kohaselt on elamisväärne tasu inimese kohta Tallinnas ühes kuus tänavu 2269 eurot ja mujal Eestis 1923 eurot.
"Paraku jääb 32 protsendi meie uuringus olnud tallinlaste ja 29 protsendi ülejäänud Eesti inimeste palk endiselt alla selle piiri, ehkki keskmine ületab elamisväärse tasu piiri juba märkimisväärselt," rääkis Rae. Suuremaks on uuringu andmetel kärisemas ka vahe lihttöötajate ja juhtide palkade vahel, meenutades Põhjala sõnul enam USA kui Põhjamaade trendi. "Protsentuaalselt kohtleme inimesi võrdselt, ent tegelikes rahasummades tähendab see väga erinevat palgamuutust," kommenteeris Põhjala.
Suurim oli palgatõus tänavu finantssektoris 13 protsenti, infotehnoloogias tõusid palgad 10 protsenti ja farmaatsias 9 protsenti. Tootmissektoritest oli palgatõus suurim 14 protsendiga masinaehituses.
Leevendust on saamas mitmeid aastaid tööandjaid vaevanud tööjõupuuduse probleem: tänavu kasvatas töötajate arvu 57 protsenti uuringus osalenud organisatsioonidest ja tuleval aastal plaanib seda teha 68 protsenti. "Mingi korrektsioon on siin toimumas, enam ettevõtete laienamise osas nii entusiastlikud ei olda," rääkis Põhjala. Töötajate hulka vähendas tänavu aga 34 protsenti tööandjatest ja järgmise 12 kuu jooksul plaanib seda teha veel 12 protsenti.
Enamus uuringus osalenud tööandjaid pakub töötajatele palga kõrval erinevaid soodustusi ja hüvesid, mille väärtus on keskmiselt 1208 eurot aastas töötaja kohta. "Hüvede rahaline väärtus on tänavu 165 euro võrra kasvanud ja viimase viie aastaga lausa kolmekordistunud," sõnas Figure Baltic Advisory konsultant Aet Purk.
Kõige laiemalt levinud soodustus on kaugtöövõimalus, mida pakuvad pea kõik uuringus osalenud tööandjad. Samuti pakub 98 protsenti tööandjatest võimalust osaleda erinevatel meelelahutusüritustel, 89 protsenti peab töötajaid tähtpäevadel meeles kingitustega ja 87 protsenti võimaldab paindlikku tööaega. Laialt levinud on sportimisega seotud soodustused ning 40 protsenti vastanud tööandjatest pakub oma töötajaskonnale täiendavat ravikindlustust.
"Aga mida inimesed ise hindavad? Paindlik töö on väga oluline kõigi jaoks, aga seda märkimisväärselt vähem juhtidele kui spetsialistidele. Juhid väärtustavad teistest enam enesearenguvõimalusi, mida peab oluliseks neljandik neist. Nendest vastustest näeme, et ootame kõik erinevaid asju ja seda tuleb meeles pidada – soodustuste juures on isikustamine saamas aina olulisemaks," rääkis Purk.
Figure Baltic Advisory palgauuring peegeldab töötasu maksmisega seotud trende ja praktikaid Eestis ning teistes Balti riikides. Uuring kajastab erineva taseme töötajate palgaerinevusi ja -dünaamikat, et pakkuda tööandjatele otsuste tegemiseks objektiivset informatsiooni. Tänavu katab palgauuring Eestis kokku 91 621 töötaja palga ja muude tööga seotud hüvede andmeid. Uuringut on Eestis läbi viidud 29 ja teistes Balti riikides 16 aastat.
