Töökohapõhine õpe toimub koostöös kutseõppeasutusega tasemeõppena, teatas Innove pressiesindaja kolmapäeval BNS-ile. Lisaboonus on ettevõtte konkurentsivõime tõus ning motiveeritumad ja produktiivsemad töötajad.

"Uuringu eesmärk oli teada saada, kui palju töökohapõhises õppevormis osalemine tööandjale maksma läheb ning mis hetkest muutub panustatud raha tuluks," ütles projekti arendusjuht Piret Lilover. "Päris rahalisi numbreid või keskmist tulu välja tuua ei saa, sest ettevõtted on väga erinevad. Küll aga annab uuring ülevaate peamistest kulu- ja tuluartiklitest, millega tööandja peab arvestama, kui ta selles õppevormis osaleb."

Liloveri sõnul on kõige suurem kuluartikkel tööjõukulu. "Töökohapõhises õppevormis peab tööandja maksma tööl veedetud aja eest vähemalt Eesti miinimumpalka ja see on kõige suurem kulu. Samuti on juhendamisega seotud kulu nii tööaja kui -tasu näol ettevõttele päris märkimisväärne. Materjali ja administreerimisega seotud kulud on pigem väiksema osatähtsusega," rääkis ta.

Õpipoiste kasumlik tööaeg õppe ajal, õpingute järel tekkiv kokkuhoid, sest õpipoiss ei vaja täiendavat aega tööga kohanemiseks ja sisseelamiseks, juhendamisega seotud kulude hüvitamine kooli poolt ja ära jäänud vajaliku kvalifikatsiooniga tööjõu värbamiskulud on ühed põhilisemad rahas mõõdetavad tuluartiklid, mis uuringus välja tuuakse.

Samas ei saa unustada mitterahalist kasu, mis ettevõtmise puhul omab suurt ja olulist rolli. Kuigi uuringutulemustest selgub, et arvutuslikult on töökohapõhises õppes osalemise kulud tuludest suuremad, hindavad tööandjad töökohapõhist õpet just mitterahalist kasu silmas pidades kui investeeringut tulevikku. Piret Liloveri sõnul toovad uuringus osalenud ettevõtted esile, et läbi töökohapõhise õppe tõuseb töötajate motivatsioon ja produktiivsus ning mis veelgi olulisem - ettevõtjal on võimalus koolitada just enda vajadustele vastav tööjõud.

Eestis on töökohapõhisele õppele iseloomulik, et suur osa õpipoisse on ettevõtete töötajad juba enne õpingute algust ning õppureid, kes alustavad töökohapõhist õpet ilma eelnevate kutseoskusteta, on pigem vähe. See mõjutab ka uuringus osalenud ettevõtjate hinnanguid töökohapõhise õppe kasumlikkusesse ning ei võimalda teha universaalset üldistust. Küll aga saab iga ettevõtja uuringus nimetatud kulu- ja tulukomponendid aluseks võtta ning hinnata õppe läbiviimise tasuvust oma ettevõtte kontekstis.

Töökohapõhise õppe näol on tegemist tasemeõppega kutsehariduses, kus kaks kolmandikku õppest toimub töökohal ning üks kolmandik kutsekoolis.

Uuringu tellis SA Innove koostöös haridus- ja teadusministeeriumiga Euroopa Sotsiaalfondist toetatava tegevuse „Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine“ (PRÕM) raames ning selle viis läbi poliitikauuringute keskus Praxis.