Sisserändajate värbamise peamiseks ajendiks on ettevõtete töömahu suurenemine, nii vastas 50,8 protsenti ettevõtetest. 41,5 protsenti tõi põhjuseks asjaolu, et tööturul on vaja rohkem töötajaid, ja 38,5 protsenti soovi aidata sisserändajatel siseneda tööturule.
Läbiviidud uuringus selgus, et 64,6 protsenti tööandjatest plaanivad värvata oskus- või lihttöölisi, 46,9 protsenti spetsialiste, 13,8 protsenti assistente ning 13,8 protsenti teenindus- või müügitöötajaid. „Sisserändajateks on mitmesuguse haridustaseme ja ametiga inimesed. Seega siseneb tööturule erinevate oskuste ja teadmistega isikuid, keda saab rakendada eri ametikohtadele,“ rääkis CV-Online’i värbamisjuht Kaire Kleesment.
Uuringust selgub, et ettevõtted on omalt poolt valmis pakkuma sisserändajatele väljaõpet positsiooni täitmiseks, nii vastas 65,4 protsenti. Paindlikumat tööaega on valmis pakkuma 53,1 protsenti ja koolitusi 35,4 protsenti. Selleks, et võimaldada töölkäimist, on 18,5 protsenti ettevõtetest valmis ka pakkuma transporti tööle ja koju. See võimaldab sisserändajale otsida töökohta kaugemale enda kodukohast.
Sisserändajate integreerumiseks on 68,5 protsenti valmis pakkuma mentorit või tugiisikut, 55,4 protsenti plaanivad korraldada ühisüritusi ning 36,9 protsenti regulaarseid arenguvestlusi, mis võimaldab olla pidevalt kursis sellega, kuidas sisserändaja positsiooni täitmisega hakkama saab ja kuidas end sealhulgas tunneb.
Tööandjad on omalt poolt valmis pakkuma sisserändajatele tööturule integreerumiseks palju tuge, kuid kahtlemata oodatakse, et riik paneks ka enda õla alla ja teeks kiireid ning konkreetseid otsuseid, et omakorda ka ettevõtetele tuge pakkuda. Seni on kõik osapooled kiiresti reageerinud, et pakkuda sisserändajatele erinevaid töötamise võimalusi, kuid kindlasti on omavahelises koostöös veel arenguruumi,
selgitas CV-Online’i turundusjuht Karla Oder.
Uuringust selgus, et tööandjad ootavad, et riik tagaks sisserändajate keeleõppe võimalused, nii vastas 83,5 protsenti. 45,5 protsenti ootavad nad lisasoodustusi ja rahalisi toetusi, näiteks tööalaste koolituste võimaldamiseks. 38,5 protsenti ettevõtetest leiab, et riik võiks luua tugiisikute kogukonna, mis võimaldab sõjapõgenikul endaga kogetut jagada.
Võõrtööjõu uuringu kokkuvõte baseerub CV-Online’i (CV.ee) poolt aprillis läbi viidud küsitlusel, millega uuriti tööandjate valmisolekut sisserändajate värbamiseks ja mida on nad valmis omaltpoolt pakkuma. Uuringus osales 231 ettevõtet erinevatest tegevusvaldkondadest.
