Tööturul on aktiivsemad eelkõige kehvemini toime tulevad madalama palgaga töötajad. Aktiivselt tööd otsivad vastajad teenisid keskmiselt 873 eurot kätte, tööpakkumistele avatud vastajad 1023 eurot ja üldse mitte tööd otsivad töötajad 1060 eurot kätte. Samas ei pruugi ka suurem palk tagada töötajate lojaalsust. Kuigi aktiivseid tööotsijaid oli üle mediaantasu ehk 900 eurot kätte teenivate töötajate seas vähem, alla 10 protsendi, oli suurem osa ehk 71 protsenti neist avatud pakkumistele, selgus Eesti suurimast töötasu- ja palgauuringust.

„Iga neljas töötaja plaanib töökohavahetust – Eesti tööturg on muutunud erakordselt aktiivseks, mida kinnitab ka kiirelt kasvav kandideerimiste arv,“ ütles Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt. „Lisaks tööga rahulolematutele töötajatele, kellest kaks kolmandikku plaanis lähiajal töökohavahetust, kavatses ka 18 protsenti tööga rahulolevaid töötajaid lähemal kuuel kuul töökohta vahetada,“ lisas Auväärt.

Viis aastat või kauem plaanib oma praeguse tööandja juures töötada 30 protsenti vastajatest. 28 protsenti kavatseb aga lahkuda juba aasta jooksul. 16–24-aastastest noortest ei kavatsenud oma praeguse tööandja juures kauem kui aasta töötada pea pooled - 44 protsenti. „Seega näitavad uuringu tulemused, et pikaajaline staaž ühe tööandja juures hakkab ajalukku kaduma ja sage töökohavahetus saab uueks normaalsuseks,“ kommenteeris uuringu tulemusi Auväärt.

Lisaks heale põhipalgale mängivad töötajate rahulolu ja töökohavahetuse juures olulist rolli ka lisatasud ja soodustused – kas töötajatel on võimalusi lisaraha teenimiseks ning milline on soodustuste pakett. Uuringu tulemused näitavad, et põhipalga kõrval on rahulolematus suur just lisatasude teenimisvõimaluse ja soodustustega. Mitmed soodustused ja hüved on saanud iseenesestmõistetavaks töötingimuste osaks, millega värbamisel enam ei eristu, kuid mille puudumisel inimesed kandideerimisest loobuvad.

„Kuigi paljud organisatsioonid pakuvad töötajatele mitmeid soodustusi, ei olnud soodustustega rahul 41 protsenti uuringus osalenud töötajatest,“ kommenteeris tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder. „Soodustustega rahulolematust mõjutab pakutavate soodustuste hulk ja nende vastavus töötaja eelistustele. Pooled vastajad leidsid, et soodustused ei vasta nende eelistustele ja 54 protsenti, et soodustusi ei pakuta piisavalt. Suuremat rahulolematust põhjustab see, kui tööandja ei paku mitmetes sektorites iseenesestmõistetavaks saanud hüvesid nagu näiteks erialaste täienduskoolituste kulude katmine, tasuta kohvi, tee ja joogivee pakkumine ning paindlik tööaeg. Kuigi 48 protsenti töötajatest pidasid soodustusi oluliseks tasupaketi osaks, eelistaksid 58 protsenti soodustuste asemel suuremat põhipalka,“ lisas Seeder.

Palgainfo Agentuur küsitleb tööandjaid ning töötajaid ja tööotsijaid kaks korda aastas – kevadel ja sügisel. 2017. aasta oktoobris Palgainfo Agentuuri ja CVKeskus.ee korraldatud tööandjate tööturuküsitluses osales 852 tööandjat, novembris toimunud töötajate tööturu- ja palgauuringus 14 215 töötajat ning tööotsijat. Agentuuri uuringud on osalejate arvult kõige suuremad tööturu- ja palgauuringud Eestis.

Uuringut aitasid korraldada Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee, tööandja turunduse agentuur Brandem,  Eesti Ametiühingute Keskliit, personalitöö teenuseid pakkuv HR factory, juhtide ja meeskondade koolitaja Motivaator.ee, Innove Rajaleidja ning Tartu Ülikooli majandusteaduskond.