CV Keskuse 100 000 töösuhte lõppemise põhjenduse uuringust selgus, et üle 40 protsendi töötajatest on sunnitud lahkuma seepärast, et nende töökoht kaob või lõppeb tähtajaline leping, teatas CV Keskus.
Kõigest 5 protsenti eestlastest lahkub palga pärast, olgu põhjuseks siis liiga madal palk või ebasobiv palgasüsteem. Sellest ei tohiks aga keskuse sõnul teha järeldust, et 95 protsenti töötajatest on palgaga rahul. Pigem võib siit välja lugeda, et väga suur osa eestlastest kardab endale sobivamat töökohta otsida.
Seda, et eestlane ise kergekäeliselt töökohta vahetada ei soovi, näitab ka fakt, et enam kui 40-protsendil töötajatest lõppes töösuhe tähtajalise lepinguga või töökoha kadumisega. Kindlasti mängib siin olulist osa ka möödunud majanduskriis, kuna töökoha kadumine tulenes suuresti koondamisest, ettevõtte tegevuse lõpetamisest või reorganiseerimisest.
Kõigest 13-protsendil töötajatest tulenes töölepingu lõppemine sellest, et nad ei olnud rahul tööks loodud tingimustega või ei näinud ettevõttes endale sobivat tulevikku. Sellest 5,2 protsenti on otseselt seotud palgaküsimusega. Olgu selleks siis liiga madal töötasu või töötajale ebasobiv palgasüsteem. 6,2 protsenti lõpetas töölepingu, kuna nad ei olnud rahul tööks loodud tingimustega nagu elukoha kaugus, halb töökeskkond, liiga ohtlik töö, ebapädev ülemus või midagi muud. Kõigest 1,7 protsenti lahkus ametipostilt, kuna ei näinud võimalusi arenguks ning karjääriredelil edasi liikumiseks.
Võrreldes meeste ning naiste töösuhte lõppemise põhjuste erinevusi, on näha, et naised on märgatavalt rohkem avatud elukoha vahetusele. Kaheksal protsendil naistest lõppes töösuhe elukoha vahetuse tõttu, sama tegur mängis rolli viiel protsendil meestest. Palga tõttu on aga töösuhte lõpetamisele avatud pigem mehed — kui 6 protsenti meestest lõpetas palgaga seotud põhjustel töösuhte, siis samal põhjusel tegid seda kõigest 4 protsenti naistest. Töösuhte lõpetamisel oli oluline osa nii meestel kui naistel võrdselt ka õpingute jätkamine või alustamine. Kooli tõttu lahkus töökohalt 9,2 protsenti töötajatest.
Uuring koosnes 100 000 tööotsija töösuhte lõppemise põhjendusest, mis koguti perioodil 2004-2011. Analüüsitava valimi suuruseks oli 4,5 protsenti juhuslikult valitud põhjendustest.
