"Kui algul oli näha, et sõja eest Eestisse saabunud inimeste tööle saamine takerdub bürokraatia taha, siis nüüd peab riigi kiituseks ütlema, et lühikese ajaga on suudetud üles näidata harukordset paindlikkust. Paljud tulijad on juba rakendust leidnud haridus- ja meditsiinivaldkonnas, teeninduses ning mitmel pool lihttöölistena. Teenindus- ning müügitöötajaid ja lihttöölisi ongi praegu olnud kõige rohkem puudu," märkis Ruubel pressiteates.
Tema sõnul on väga hea ka see, et suur hulk saabunud ukrainlasi on end arvele võtnud töötukassas, sest siis ei satu need inimesed nii-öelda halli tsooni, on tööandjate jaoks nähtaval ning saavad vajadusel ümberõpet.
Ukrainast saabuvad sõjapõgenikud saavad kohe Eestis töötamist alustada, kui tööandja on nende lühiajalise töötamise registreerinud politsei- ja piirivalveametis. "Rida tööandjaid on juba oma halduskoormuse vähendamiseks välismaalastest töötajate registreerimisel ja töökohale sobitamisel delegeerinud värbamisfirmadele, kuna ettevõtete jaoks on niigi suureks väljakutseks pakkuda saabunuile tasemel keeleõpet ning Euroopa kutsestandarditega kohanemist," lausus Ruubel.
Tema sõnul on siiski endiselt on väga suur puudus keskastme spetsialistidest ja oskustöölistest, kusjuures probleemi juured peituvad osalt eestimaalaste ettevõtlikkuses – hakkajamad loovad enne oma firma, kui nõustuvad mõnda suuremasse ettevõttesse osakonna- või projektijuhiks minema.
Oskustööliste puhul mängivad aga endiselt rolli suured käärid ametikoolide õpivõimaluste ning tööturu nõudluse vahel, mis ei ole omavahel kaugeltki kooskõlas,
nentis Ruubel.
