Uuring kestab 2019. aasta lõpuni ja selle käigus tehakse täielik ülevaade leibkondade koosseisu, leibkonnaliikmete perekonnasuhete, tööhõive ja hariduse kohta, samuti leibkonna elamistingimuste ja püsikaupade olemasolu kohta.
Statistikaameti juhtivanalüütik Anet Müürsoo selgitas, et uuringu andmeid kasutavad lisaks Statistikaametile ka ministeeriumid ja teadusasutused, sest tulemuste põhjal saab analüüsida nii seda, millele leibkond kulutab, kui ka jälgida kulutuste trendide muutumist ajas. „Kui tuua paar näidet, siis uuring võimaldab hinnata, mida on ostnud üheliikmeline leibkond, milliseid kulutusi teevad üksik- või mõlema vanemaga või pensionäride leibkonnad,“ rääkis Müürsoo ja lisas, et samuti saavad tarbijad ning toodete ja teenuste pakkujad infot selle kohta, millele kulutatakse rohkem ja mida aasta jooksul enim tarbitakse.
