"Kuna Euroopa Liidu siseturu ühtse toimimise huvides kehtib kõigi liikmesriikide jaoks ühine kuupäev ja kellaaeg suveaja alguse ja lõpu kohta, siis Eesti iseseisvalt kella keeramise üle otsustada ei saaks," ütlesid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) majandusarengu osakonna peaanalüütik Mario Lambing ja siseturuosakonna nõunik Ago Pelisaar BNS-ile.
"Aastatel 2000–2001, mil Eestis ei keeratud kella, ei tulnud välja olulisi majanduslikke mõjusid, mida võiks kellakeeramise poolt või vastuargumendina välja tuua. Küll aga rõhutati mitmel juhul, et oluline on käia nii-öelda ühte jalga naaberriikidega, et vältida segadusi transpordis ja teistes valdkondades, kus on oluline tegevusi teiste riikidega ühtlustada või kooskõlastada," rääkisid nad.
Kui Eesti peaks mingil põhjusel üle minema Kesk-Euroopa ajale, ei maksa MKM töötajate sõnul loota, et Eesti sellest palju võidaks. "Kui alates aprilli keskpaigast kuni pea augusti lõpuni tõuseb päike enne kella kuut, siis Kesk-Euroopa aja järgi toimuks päikesetõus juba enne kella viit ja juunikuus juba kella kolme paiku," ütlesid nad.
Õhtul läheks sel ajal pimedaks Eesti praeguse ajavööndi järgi kella 21 paiku ja hiljem, kella tagasi keerates aga juba siis kaheksa paiku või hiljem. "Ehk hommikul enamus inimesi valgest ajast ei võida, õhtul aga võivad mingil ajal kaotada valget aega," märkisid Lambing ja Pelisaar.
Talvisel kella keeramisel või mittekeeramisel oleks nende sõnul väiksem mõju, kuna talvel on ajal, mil enamus inimesi on aktiivsed, valget aega kasutada sama palju, küsimus on vaid selles, millisele päeva osale valge aeg nihkub.
"Kindlasti on aastas perioode ja inimesi, kellele võiks Kesk-Euroopa ajavöönd olla meelepärasem, samas paljudele ei annaks see midagi juurde või vähendaks pigem aega, mil aktiivne periood päevavalgusega kokku langeks," rääkisid Lambing ja Pelisaar.
