Eesti meeste eeldatav eluiga sünnihetkel on OECD riikide hulgas 32. ja 65-aastaste meeste oodatava eluea pikkus 31. kohal. Naiste samad näitajad annavad Eestile vastavalt 26. ja 27. koha. Südame-veresoonkonna haigustesse suremuse näitaja osas on Eesti OECD 34 riigi hulgas 32. kohal.
Tabeli lõpus on Eesti ka suitsetavate täiskasvanute ning alkoholi tarbimise tasemete osas - vastavalt 31. ja 33. koht. Paremale kohale paigutub Eesti teiste tervise riskifaktorite võrdluses: rasvunud täiskasvanute osas on Eesti 18. ning rasvunud ja ülekaaluliste laste võrdluses rikaste riikide hulgas seitsmendal kohal.
Edetabeli keskmistel kohtadel on Eesti tervishoiule ligipääsetavuse näitajate osas. Rahuldamata jäänud meditsiiniteenuste nõudluse osas on Eesti 21. kohal, sama näitaja poolest hambaraviteenuste osas on Eesti 19. positsioonil. Põlveliigese asendamise operatsiooni mediaan-keskmine ooteaeg on Eestis 34 OECD riigi seas pikkuselt 13., silmakae operatsioonide ooteaja osas on Eesti 9. kohal.
Tervishoiukuludeks minevate summade osakaalu poolest leibkondade kogukuludest on Eesti küll 12. positsionil, kuid omaosaluse piirmäär on ka Eestis juba väga kõrge, hoiatab OECD. "Juba aastatel 2013 ja 2014 moodustas inimeste omaosalus meil vastavalt 22 ja 24 protsenti, mis tähendab, et selles osas on Eesti jõudmas kriitilise 25-protsendi piirini," teatas Tervise Arengu Instituut pressiteates.
Ka enamuse tervishoiu kvaliteedi näitajate osas jääb Eesti tabeli teise poolde, ainult emakakaelavähist paranemise näitajate osas on Eesti andmed esitanud riikidest 8. positsioonil.
Eesti tervishoiuteenus on ühiskonnale OECD riikide seas üks odavamaid, Eesti paigutub tervishoiukulude suhtarvult elanikkonda 31. kohale. Samas arstide ja õdede, haigla voodikohtade ning kompuutertomograafide suhtarvult jääb Eesti tabeli keskossa.
Eesti arstidest 44 protsenti on 55-aastased või vanemad, OECD-s keskmiselt on üle 55-aastaste osatähtsus arstide hulgas 33 protsenti.
OECD iga-aastane kogumik „Health at a Glance“ annab ülevaate 34 OECD liikme ja partnermaa elanike terviseseisundist ja -käitumisest ning sotsiaalsest ebavõrdsusest tervishoiuteenuste kasutamisel. Eesti andmed on kogumikus alates 2011. aastast. Värske raport põhineb 2013. aasta andmetel, teatas BNS.
