Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetatud projekti raames õpetatakse kortermajades elavatele leibkondadele just kortermaja oludesse sobivaid praktilisi oskusi biojäätmete kogumiseks ning juhitakse nii kortermajade elanike kui ka laiema avalikkuse tähelepanu biojäätmete liigiti kogumisega seotud säästvale keskkonnakasutusele ja rahalisele säästule.
Rakvere kortermajadest luuakse näidispiirkond, mille elanikud saavad endale biojäätmete kogumiseks vajalikud korvid ja kotid ning lisaks teadmised, kuidas biojäätmeid õigesti koguda. Projekti raames valmivad erinevad koolitusmaterjalid ning projekti tegevustega saab end kursis hoida veebiaadressil www.ekyl.ee/projektid/biojaatmed .
„Eestis on tänas seisuga 24 000 korteriühistut, kus elab ligi 73 protsenti riigi elanikest, mistõttu on kortermajades elavatel leibkondadel oluline roll biojäätmete liigiti kogumise osakaalu suurendamisel. Eesti kodumajapidamistes tekib üle 300 kilogrammi olmejäätmeid inimese kohta aastas ning uuringud näitavad, et kõige rohkem on neis biolagunevaid jäätmeid,“ tõi välja EKÜL juhatuse esimees Andres Jaadla.
Kuigi valdavalt on kortermajade juures olemas biojäätmete kogumise konteinerid, on jätkuvalt probleemiks see, et biojäätmed jäetakse liigiti kogumata juba nende tekkekohal ehk korterites,
märkis ta.
Biojäätmeid eraldi kogudes oleks segaolmejäätmete maht peaaegu kolmandiku võrra väiksem.
„Tihti pannakse jäätmed endiselt kokku samasse prügikotti, millega biojäätmed jõuavad lõpuks segaolmejäätmete konteinerisse. Lisaks on probleemiks ka liigiti kogutud biojäätmete paigutamine biojäätmete konteinerisse tavalises kilekotis,“ tõi Jaadla välja.
Varasemalt on Eesti Korteriühistute Liit läbi viinud kampaania "Väärtustades toitu", mille eesmärgiks oli vähendada kodumajapidamistes äravisatavate toidujäätmete hulka.
