Haigekassa välissuhete osakonna juhataja Anette Soosaar täpsustas, et haigekassa kompenseerib välismaise ravi eest vastavalt Eesti haigekassa hinnakirjale.
"Oluline on teada, et haigekassa hüvitab vaid need tervishoiuteenused, mida patsiendil oleks õigus saada haigekassa kulul ka Eestis," selgitas Soosaar. "See tähendab, et patsientide piiriülese vaba liikumise direktiiv ei hõlma tervishoiuteenuseid, mida Eestis ei osutata või ei hüvitata, ega ka muid lisakulutusi, nagu näiteks visiiditasud, patsiendi omaosalus, reisi- ja majutuskulud," lisas ta.
Kui teises riigis on ravi kallim, kui Eesti hinnakiri lubab, siis ka see vahe jääb patsiendi enda kanda. Alati tuleb aga ravi eest teises riigis kõigepealt ise tasuda ning raha saab haigekassast tagasi üldjuhul kuni kolme kuu jooksul, aga mitte hiljem kui poole aasta pärast.
Kuigi Eesti inimestel ei ole kohustust küsida enne teise riiki ravile minemist haigekassalt eelluba, soovitas Soosaar siiski kõigepealt endale täpne kord selgeks teha.
"Vältimaks olukorda, kus patsiendile tehakse uuringuid, mida haigekassa ei hüvita, soovitame kindlasti eelnevalt paluda välisriigi raviasutusest kirjalikku ülevaadet planeeritavatest protseduuridest ning paluda seda hinnata mõnel Eesti sama valdkonna eriarstil või haigekassa spetsialistidel," andis Soosaar nõu.
Endiselt on võimalik minna haigekassa nõusolekul teise riiki saama niisugust ravi, mida Eestis pole võimalik saada, ning sellisel juhul tasub haigekassa selle ravi eest.
Sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna juhataja Heli Paluste sõnul on enda välismaal ravimise vastu tundnud huvi paljud ning teada on ka konkreetne haruldase haigusega inimene, kes läheb uue korra alusel juba novembri algul Soome operatsioonile. "See on operatsioon, mis on ka Eesti Haigekassa hinnakirjas, kuid siinsed arstid leidsid, et nad sellele patsiendile seda operatsiooni ei saaks teha. Ta läks ja küsis Soome arstidelt teise arvamuse ning sealsed arstid leidsid, et nad on valmis seda operatsiooni tegema, ja nii ta sinna lähebki," selgitas Paluste.
Uue korraga tekib Eesti inimestel võimalus küsida teise riigi arstidelt arvamust oma ravi kohta ja selle eest haigekassalt hiljem ka hüvitist saada. Paluste täpsustas, et ühe ravijuhu kohta hüvitatakse vaid ühekordne teise arvamuse küsimine välisriigist, mitte nii, et patsient käib läbi kõikvõimalikud riigid ja raviasutused ning saab kõigi konsultatsioonide eest haigekassalt raha tagasi.
Kuigi Eestis hakkab direktiiv tänasest kehtima, ei ole vajalikke seadusemuudatusi Riigikogus veel vastu võetud – need jõuavad novembris alles teisele ja kolmandale lugemisele.
Paluste sõnul otsustas Sotsiaalministeerium, et võimalus teistesse Euroopa riikidesse ravile minekuks avaneb tänasest, 25. oktoobrist, nagu Euroopa direktiiv ette näeb, ning seadusesse lisatakse hiljem säte, et sellel on tagasiulatuv jõud alates 25. oktoobrist.
