Eestlased võtavad endiselt aktiivselt väikelaenu
"Tarbimislaenude võtmist soodustavad majanduslik kindlustunne, suur nõudlus tööjõu järele ning kiire tööhõivega kaasnev palgakasv. Need annavad laenuvõtjale kindlustunde võetud laenude teenindamise osas, tänu millele laenamisaktiivsus kasvabki," ütles SEB erasegmendi juht Triin Raudsepp pressiteate vahendusel.
Laenamise aktiivsus kasvab proportsionaalselt sissetuleku kasvuga, kuid muutub sisuliselt olematuks väikse sissetulekuga inimeste seas. Kõige julgemad laenajad töötavad juhtivatel töökohtadel, on ametnikud või pärit teenindus- ja oskustöö sektorist.
Kõige ettevaatlikumateks laenajateks koos madalapalgalistega osutusid pensionärid, neist võtsid väikelaenu vaid 36 protsenti. Nende madalamat aktiivsust saab põhjendada nii sissetuleku suuruse kui ka teatud vanuseliste piirangutega, mis laenuturul valitsevad.
Endiselt võtab ligi 90 protsenti vastanutest väikelaenu pangast, 30 protsenti peab heaks lahenduseks ka ostukohast võetud järelmaksu ning 10 protsenti arvestasid laenamise variandina kiirlaenufirmat.
Valdav osa vastanutest ehk 65 protsenti on võtnud väikelaenu oma elus kuni kolm korda, ligi 30 protsenti on pidanud väikest laenu sobivaks lahenduseks rohkematel kordadel.
SEB väikelaenu uuring korraldati 2018. aasta juunis ning selle eesmärk oli uurida eestlaste käitumist tarbimislaenude – väikelaen, arvelduslaen, järelmaks ja krediitkaart – valdkonnas.